Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FMP KT 2 valemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




A=Fs A - töö, [J] F - kehale mõjuv jõud, [N] s - läbitud teepikkus, [m] F=mg F - jõud [N] m - mass [kg] g = 10 N/kg N= A t N - võimsus [W] A - töö [J] t - aeg [s] E❑k= mv ❑ 2 2 Ek - kineetiline energia [J] m - mass [kg] v - kiirus [ m s ] F ❑ k=ma Fk - kogujõud [N] m - mass [kg] a - kiirendus [ m s ❑ 2 ] E❑ p= mgh Ep - potentsiaalne energia [J] m - mass [kg] g = 10 N/kg h - kõrgus [m] F ❑ k= F ❑v + F ❑t Fk - kogujõud [N] Fv - veojõud Ft - takistusjõud v ❑ t = v ❑0 + at Keha kiirus ajahetkel t on võrdne algkiirus + kiirendus*aeg b (t)= a−a❑ 0 t kiirenduse muut on võrdne (lõppkiirendus - algkiirendus) jagatud ajaga x ❑ t= x ❑0 +v ❑0 t + 1
2 at❑ 2 Keha koordinaat on võrdne algkoordinaat +  algkiirus*aeg + ½*kiirendus*aeg ruudus v (t)=v ❑0+a❑0t + bt❑ 2 2 kiirus   on   võrdne   algkiirus   + algkiirendus*aeg + pool kiirenduse muutuse ja aja ruudu korrutisega x (t)=x ❑ 0 + v ❑0 t + a ❑0t ❑ 2 2 + bt❑ 3 6 koordinaat on võrdne algkoordinaat +  algkiirus*aeg + pool algkiirenduse ja aja  ruudu korrutisest + kuuendik kiiruse  muutumise ja aja kuubi korrutisest x= Asin(ω t+ϕ❑0)
x= Acos(ωt+ϕ❑0) T = 2 ℼ ω


x - kaugus tasakaaluasendist hetkel t ¿ ) - faas A - amplituud ω- ring-(nurk-)sagedus [ rad s ] ϕ ❑ 0-algfaas e faas hetkel t = 0 ω= 2 π T T - periood f = 1 T = ω 2 π f - võnkesagedus [Hz] y (t , x )= A sin ω(t− x
c ) ühemõõtmelise laine võrrand c - faasikiirus y (t , x )= A sin(ω t−kx ) k = 2 ℼ λ -lainearv v=√❑ pikilainete levimiskiirus B - ruumelastsusmoodul ρ- keha tihedus v=λ f v - faasikiirus λ-lainepikkus f - sagedus T =2 π √❑ Harmooniline vedrupendli võnkumine m - mass, suurendamine tähendab, et  võngub aeglasemalt k - jäikustegur, suurendamine tähendab, et   võngub kiiremini T =2 π √❑ l - pendli pikkus, suurendamine tähendab, et  võngub aeglasemalt g - gravitatsioon, suurendamine tähendab, et võngub kiiremini a=ω❑ 2 r kesktõmbekiirendus, suurim kiirendus pendlil v=ω A pendli suurim kiirus φ=ωt φ -  faasinurk v (t)=ω A cos(ω t) Pendli suurim kiirus
FMP KT 2 valemid #1 FMP KT 2 valemid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 376053 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

KIIRUSED POSITIIVSED JA ALLASUUNATUD KIIRUSED NEGATIIVSED. Aeg on võrdne keha üles ja pärast tagasi alla liikumisel. Kulgliikumise dünaamika 2 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka a. kaal vedelikku sukeldud kehal ja b. kaal inertsiaalses taustsüsteemis, mis loengumaterjalides hiljem käsitlust leiavad)- (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/sarnasused? Raskusjõud, kaal ja normaaljõud erinevad üksteisest selle poolest, et keha saab olla kaaluta olekus kuid ei saa olla massita olekus. Kõigil on olemas mass. Mass kui inertsuse mõõt- keha inertsuse mõõduks on keha mass m(kg)- mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha ja seda raskem on selle kiirust muuta. Raskusjõud- gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi/ on

Füüsika
Füüsika eksam vastustega-liikumine
30
docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleneb asjaolust, et valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune. x −vt t −βx /c x'= t' = y’=y z’=z β=v/c √ 1−β 2 √1−β 2 26.Relativistlik energia. (kineetiline energia) valemid mc 2 E v2 1 c2 Kogu relativistlik energia mc 2 E kin   m0 c 2 2 v

Füüsika
Füüsika eksami konspekt
34
docx

Füüsika eksami konspekt

Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

Füüsika
Füüsika I kodune töö TKTK
18
pdf

Füüsika I kodune töö TKTK

Edited with the trial version of Foxit Advanced PDF Editor To remove this notice, visit: www.foxitsoftware.com/shopping Füüsika I kodune töö Ülesanne 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrge oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit. t1 m := 5s a := g = 9.807 2 t 2 := 10s v0 := 0 s

Füüsika
Füüsika eksamiks kordamine
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

ühe kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju energiat kulub 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju energiat kulub ühe mooli aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusmahutuvus on arvuliselt võrdne keha erisoojusega, kui keha mass on 1kg (massiühik). Soojusmahutuvus on võrdne moolsoojusega, kui keha on võrdne ühe mooli ainega. Soojusmahtuvus = aine kaal erisoojus ∙ Soojusmahtuvus = moolide arv ∙ moolsoojus 37. Tuletada valemid aine moolsoojuse arvutamiseks jääva rõhu ja jääva ruumala korral. i R i i i Ek = kT ; k = U=E=N A ∙ kT = RT ; dU = R dT 2 NA 2 2 2 Jääval ruumalal: Jääval rõhul: i+2 dQ=dU +dA dQ=C p ∙ dT = R ∙ dT dA= p ∙ dV C p ∙ dT =C v ∙ dT + R ∙ dT 2 i+2 C p =C v + R= R 2

Füüsika
10-klassi füüsika valemid
8
docx

10. klassi füüsika valemid

VALEM KIRJELDUS TEEMA s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v =¿ t liikumisel v−v 0 Kiirendus Kinemaatika a= t v =v 0 +at ❑❑❑ Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel s=v 0 t +¿ at❑2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika 2 sirgjoonelisel liikumisel v ❑2−v 20 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s=¿ sirgjoonelisel liikumisel 2a 2 at ❑ Aeg, kui algkiirus

Füüsika
Energia-pöördliikumine-mehaanika
6
docx

Energia, pöördliikumine, mehaanika

Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine:  Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla)  Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga):  Lennu aeg t=

Füüsika
KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Valemid
7
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Valemid

Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa raadi

Keskkonafüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun