o Sügav depressiivne häire või bipolaarne II häire – eelistatakse Apiprasooli o Basaal gangliaga seotud liikumishäired (nt Huntingtoni või Tourrette’i sündroom) Antidepressandid Suurendavad enamasti serotoniini kättesaadavust Peamiselt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI) o Tsitalopraam (Celexa) o Estsitalopraam (Lexapro) o Fluoksetiin (Prozac) – esimene SSRI o Fluvoksamiin (Luvox) – peamiselt kasutatakse OCD patsientidel o Paroksetiin (Paxil) o Sertraliin (Zoloft) o Kasutatakse peamiselt sügava depressiooni häire (MDD) puhul ning teiste meeleoluhäirete korral, millega kaasneb olulisi depressiivseid faktoreid (eriti nt bipolaarne II häire) o Kasutatakse pikaajalise teraapia ravimina ärevushäirete: paanika häirete,
1960-ndatel aastatel depressiooni raviks kasutusele võetud tritsüklilised antidepressandid (amitritpülliin, nortritptülliin) on siiani efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. Jälgimine
Esimese põlvkonna ravimid blokeerivad paljusid retseptoreid. Antidepressandid suurendavad virgatsainete sünaptilist toimet kiiresti, kuid kliiniline efekt ilmneb alles nädalate jooksul, nagu ka mitmete retseptorite tundlikkus. m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokeerimisest tulenevad: suukuivus, südamekloppimine, kõhukinnisus, raskused urineerimisel, nägemishäired, mäluhäired. "TEISE PÕLVKONNA" DEPRESSIOONIRAVIMID: SSRI-d · Fluoksetiin (fluoxetine, Prozac 1987) · Fluvoksamiin (fluvoxamine, Luvox) · Sertraliin (sertraline, Zoloft) · Paroksetiin (paroxetine, Paxil) · Tsitalopraam (citalopram, Cipramil) · Neuroni tasemel pärsivad vaid 5-HT tagasihaaret Depressioon ei ole seletatav ühe virgatsaine deifitsiiga. SSRI? Kosmeetiline psühhofarmakoloogia? Võime ära tunda näol väljenduvaid emotsioone: tsitalopraami (10 mg IV, must) mõju all eristavad katsealused paremini hirmu ja rõõmu platseeboga (hall) võrreldes.
efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju 9 ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressantefluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemal kuus kuud peale haiguse sümptomite kadumist. Patsiendi informeeritus ja teadlikkus oma haigusest ja selle ravietappidest aitab ka oluliselt kaasa psüühilisest haigusest paranemisele. On oluline, et haige lähedased mõistaksid depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud
1960-ndatel aastatel depressiooni raviks kasutusele võetud tritsüklilised antidepressandid (amitritpülliin, nortritptülliin) on siiani efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. 5 Kokkuvõte
kasutatavad kaltsiumi blokaatorid ei ole samuti RLS-haigetele soovitatavad. Mitmed antidepressandid võivad mõjutada RLS-haige vaevusi. Sageli saavad need patsiendid antidepressiivset ravi ja siinkohal on oluline arvestada antidepressantide toimemehhanismi. Parimad antidepressandid RLS-haigetele on selektiivselt noradrenaliini tagasihaaret vähendavad ravimid. On soovitatav vältida järgmisi antidepressante: tsitalopraam, fluoksetiin, fluvoksamiin, paroksetiin, mirtatsapiin. Samas, kui nende antidepressantide kasutamisel RLS-patsiendi vaevused ei süvene, ei ole kasutamine ilmtingimata vastunäidustatud. Vaevuste leevendamiseks RLSi korral on tõhusad ravimid, mis pidurdavad dopamiini lagundamist ajust. Seda tüüpi ravimid on kasutusel ka Parkinsoni tõve ravis. Seega on oluline teada, millised ravimid süvendavad RLS-haigete vaevusi. RLSi prognoos on ebaselge. Need haiged vajavad tavaliselt pikaajalist ravi
monoamiinsete virgatsainete nappus. Neurokeemilised katsed näitavad, et tegemist ei ole lihtsa defitsiidiga. Antidepressandid suurendavad virgatsainete sünaptilist toimet kiiresti, kuid kliiniline efekt ilmneb alles nädalate jooksul, nagu ka mitmete retseptorite tundlikkus Teise põlvkonna depressiooniravimid SSRI-d pärsivad neuroni tasemel vaid 5-HT tagasihaaret · Fluoksetiin (Prozac 1987) · Fluvoksamiin (Luvox) · Sertraliin (Zoloft) · Paroksetiin (Paxil) · Tsitalopraam (Cipramil) SSRI-st loobumise sündroom Sümptomid · Neuroloogilised: peapööritus, värinad, paresteesia (vääraistingud), äkiline valu · Psüühilised: ärevus, segadussesattumine, mäluhäired · Somaatilised: iiveldus, peavalu, väsimus Riskitegurid : · Ravi poolt: pikaajalisem ravi, äkiline ravi lõpetamine, lühikese poolväärtusajaga ravim, ka suurem annus
Maprotiliin Ludiomil 150-300 mgKeskmine Madal Fluoksetiin Prozac, Nycoflox20-80 mgPuudub Puudub Sertraliin Zoloft 50-200 mgMadal Puudub Paroksetiin Seroxat 20-50 mgMadal Madal Venlafaksiin Effexor 75-375 mgMadal Puudub Fluvoksamiin Fevarin 50-300 mgMadal Madal Tsitalopraam Cipramil 20-80 mg Madal Puudub 1 - ACH nähud (antikoliinergiline toime): suu kuivamine, kõhukinnisus, urineerimisraskused ja hägune nägemine. Lühidalt EIRist (elekterimpulssravi) EIR ehk shokiteraapia on äratanud vastakaid arvamusi. See tehnika töötati välja juba 1930ndate aastate lõpul ning leidis laialdast kasutamist 1940date ja 50ndate aastate
annaabi.ee 
