Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Lahuses ei teki Fe2+ või Fe3+ ioone, sest ei dissotsieeru 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. Punane lahus muutus värvituks fluoroferrat(II) 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Lisades KI on muutub sade helekollaseks.
lahust. Kas lahuses on vabu Fe või Fe ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Ei ole, sest muutust värvuses ei toimunud ehk reaktsioon ei toimunud. 2+ 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)] sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. Punane lahuse värvus muutus läbipaistvaks selle tõttu, et moodustus fluoroferraat(II) kompleks, mis on värvitu. F- + [Fe(SCN)]2+ [FeF]2- 3 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega
2+ 3+ lahust. Kas lahuses on vabu Fe või Fe ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? 2+ 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)] sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega.
Kummaski lahuses ei olnud ei Fe2+ ega Fe3+ ioone, sest ei Fe4[Fe(CN)6]3 ega Fe3[Fe(CN)6]2 ioone ei tekkinud, väliseks tunnuseks oli see, et lahused ei muutnud vastavalt kompleksile ,,värvi". K 4[Fe(CN)6] ja K3[Fe(CN)6]on piisavalt püsivad kompleksid ega dissotseeru nii põhjalikult. Nende ebapüsivuskonstant on väike. 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)] 2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. [Fe(SCN)]2+ + F [FeF]2+ + SCN See on seletatav faktiga, et süsteemi energia liigub keemilistes reaktsioonides stabiilsema oleku saavutamise suunas. Mitmetel põhjustel on [FeF] 2+ kompleks palju tugevamalt koos, kui [Fe(SCN)]2+, mistõttu tõrjub üks ligand teise välja, kuna SCN on altim minema ioonina lahusesse, [Fe(SCN)] 2+
on väike. Lahus on kollane. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomilikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2 Kummaski lahuses pole vabu Fe3+ ja Fe2+ ioone. 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)] 2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjeldada, mis toimub [Fe(SCN)]2+ sisaldava lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Algne punane lahus muutus värvituks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega toimuvaid muutusi. F- + Fe(SCN) 2+ = FeF 2+ + SCN- Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. K= =2,95 K = = 5,28 8
ühendite värvused. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega.
Lahus muutus kollaseks. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Lahuses ei ole vabu Fe2+ või Fe3+ kuna mõlemad on püsivad kompleksid ja nad ei dissatsieeru nii põhjalikult, Fe2+ või Fe3+ iseloomulikke reaktsioonw ei toimunud. 8.2 F– sisaldavale lahusele (2 – 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjeldada, mis toimub [Fe(SCN)]2+ sisaldava lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Lahus muutus punasest värvituks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega toimuvaid muutusi. [Fe(SCN)]2+ + F– → [FeF]2+ + SCN– Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. juhendist Lisa 1). Põhjendada üleminekut. pK 1 Fe SCN 2 2,95 pK 1 FeF 2 5,28
tekkivate ühendite värvused. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K 4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO 3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH?
lisamisel tekkinud tumesinine Fe3[Fe(CN)6]2 kompleks. Samuti ei lagunenud K3[Fe(CN)6] vabadeks Fe3+ ioonideks, sest sellisel juhul oleks tekkinud tumesinine Fe4[Fe(CN)6]3 kompleks. 6. Kokkuvõte või järeldused K3[Fe(CN)6] ja K4[Fe(CN)6] lahuste vesilahuses ei toimunud tsüano-ferraat komplekside lagunemist ja lahusesse ei tekkinud vabu Fe2+ või Fe3+ ioone. 8.2 1. Töö eesmärk o Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: NaF, [Fe(SCN)]2+. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL NaF lahust, lisasin tilkhaaval [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. 4. Katseandmed Alguses oli värviline lahus, hiljem aga lahuse värvus kadus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs HF lahuse ja [Fe(SCN)]2+ kompleksiooni sisaldava lahuse kokkuviimisel toimus reaktsioonid,
annaabi.ee 
