Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fluorestseerivate" - 6 õppematerjali

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM II osa
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM II osa

kogu emisiooni spekter. Detektor koosneb mitmest järjestikusest detektorist ehk ribadetektor. Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 27.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Fluorestsentsi kvantsaagis on fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks. Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (pole fluorestsentsi) kuni 1 (kõik molekulid on ergastatud olekus ja põhjustavad fluorestsentsi). kus nfl - fluorestseerivate kvantide arv ja nneel - neeldunud kvantide arv. 28.Miks TMR meetodiga saab analüüsida vaid tuumasid , mille spinnkvantarv ei ole võrdne nulliga? Kuna tuumad, kus spinnkvantarv ehk I=0 ei oma magnetmomenti ja neid ei saa uurida TMR meetodiga. Spinn määrab tuuma magnetmomendi lubatud orientatsioonide arvu välises staatilises magentväljas. 29.Kuidas tekib magnetmomendi pretsessioon? Kui tuum on asetatud välisesse magnetvälja B0 ja

Keemia → Instrumentaalanalüüs
114 allalaadimist
Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste
15
doc

Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste

See võib tekkida ka siis, kui teler ei tööta aga toitejuhe asub elektripistikus. Suureks ohuteguriks on muutunud ka vooluvõrgust töötav äratuskell-raadio. Eriti ohtlik on kell-raadio magaja pea vahetus läheduses, sest see kiirgab lakkamatult ülimadalsageduslikku magnetvälja. Tunduvalt ohutum on kasutada patareitoitel äratuskella. Ka on uuritud erinevate valgustite ohtlikkuse mõju inimese organismile ja keskkonnale. Fluorestseerivate valgustite ja säästulampide muundur genereerib samuti elektromagnetilist kiirgust. Sellepärast oleks soovitav laualampides, mis on inimese kehale lähedal, kasutada tavalisi hõõglampe. Säästulambid sobivad rohkem laelampidesse, sest nii asuvad nad inimestest kaugemal. 4. ELEKTROMAGNETVÄLJADE MÕJU LOOMADE TERVISELE Nii nagu inimeste puhul, on elektromagnetväljad väga ohtlikud ka loomade tervisele. Kuna

Loodus → Keskkonnakaitse
20 allalaadimist
NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE
19
docx

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE

[3] Liiga palju infrapunakiirgust võib tekitada kuumalöövet, -kurnatust, -rabandus, krampe ja minestust. [7] Ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus vahemikus 10­400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja fluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV- kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu. [3] Nahakahjustused Erüteem (nahapunetus veresoonte laienemise tulemusel) Elastoos (fotovananemine, elastsete kiudude kogunemine pärisnaha rakkudevahelisse ainesse) Nahavähk Suurendab vastuvõtlikkust nahainfektsioonidele Silmakahjustused

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Füüsika II Eksam
33
docx

Füüsika II Eksam

Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha. Ultraviolettkiirgus on EMK (elektromagn. kiirgus vist) vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse fluorestsentslampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja fluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu Röntgenkiirgus (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikesest, aga atmosfäär neelab selle ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm)

Füüsika → Füüsika ja elektrotehnika
7 allalaadimist
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Trichomonas vaginalis, Mycoplasma genitalium olemasolu. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Kultiveerimine on komplitseeritud, kasutamine on väga piiratud. Söötmed peavad sisaldama seerumit, pärmiekstrakti, rida kasvufaktoreid, glükoosi ning 45 penitsilliini kaasneva kõrvalfloora hävitamiseks. Mükoplasmade kasv on väga aeglane, kuni 6 nädalat, kasvu hinnatakse valgusmikroskoobi all suurendusega 10x, identifitseerimine toimub spetsiifiliste fluorestseerivate antikehade abil. M.hominis kasvab arginiini sisaldaval söötmel “praetud muna” sarnaste väikeste pesadena. SERODIAGNOSTIKA. Kasutatakse pneumoonia diagnoosimisel. Mycoplasma pneumoniae infektsiooni korral tekivad IgM antikehad 1.-2. haigusnädalal, kõrgeim tase on 3.-4.nädalal, kaovad 8.-9. nädalaks. Reinfektsiooni korral tekivad IgM antikehad harva. IgG antikehad tekivad 2. haigusnädalal ja püsivad 2-4 kuud. IgA antikehad on samuti värske nakkuse tunnuseks, kuid

Bioloogia → Bioloogia
71 allalaadimist
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

aastal, defineeriti ,,endofüüt" kui bakter, mida on võimalik eraldada taimekudedest, mille pinnad on muudetud steriilseks. Samas oli alles jäetud tingimus, et endofüüt pole taimele kahjulik. Selline definitsioon on liiga kitsas ning tänapäeval enam ei sobi kasutamiseks. Esiteks on teada, et sama bakter võib käituda erinevalt, kui muuta keskkonda. Bakterid võivad olla ühes taimes kommensandid või isegi taime jaoks kasulikud, kuid teises taimeliigis muutuda patogeenseks. Näiteks fluorestseerivate pseudomoonaste hulgas on liigid, mida peetakse üldiselt taimekasvu soodustavateks bakteriteks, nagu P. putida ja P. fluorescens. Samad bakteriliigid võivad olla nahksete lehtedega sõnajalgade jaoks patogeenid. Samuti on keeruline kitsa endofüüdi mõiste alla paigutada liike, mis taimedel võivad olla kommensandid, kuid inimesele ohtlikud patogeenid (nt P. aeruginosa). Teiseks, patogeensed bakterid võivad olla latentses seisundis ning muutuda

Bioloogia → Mikroobifüsioloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun