Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renesansslike palazzode jooned. Väga palju tornikesi ja korstnaid. ,,Fotainebleau loss"
1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond. Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti tellijaks jõukas inimene teostajaks käsitööline, kes kasutas arhitektuuri mustri- ja embleemiraamatuid-seda loomingumeetodit kutsuti kunstiteaduses inventsiooniks(leiutamiseks). Läänemere äärsetes maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561- 1568) ja Lieven de Key Lendeni raekoda(1597-1604) ja vaekoda (1602-1603) Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse reeglid, mis nõudsid ordersüsteemi ja sümmeetria rakendamist. Erinevus oli elementide väga ekspressiivne käsitlus- siledad fassaadid muutusid jõulisteks ja väljapürgivateks, rusteeritud seinapinnad. Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega
Tema maalid on väikesemõõdulised. Taust on neutraalne,kristallpuhtad värvid. Inimesed vaatavad küljele, mitte otse. Sittowi eeskujul hakati viljelema Eestis renessansskunsti. Arhitektuur- sisekujundus muutub valgemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklikorruseid. Levis raidkunst- Etikukivid. Kunsti arengut pidurdas Liivi sõda. Arent Passer- Hollandi kunstnik, viljeles madalmaade manerismi, oli arhitekt ja kujur.Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraazi ehisraami, see on hästi ornamentaalne.
Manerism oli üleminekuetapp renessansilt varabarokile, kus viidi ellu renessansi interjööris valitsenud massiivsetelt ja staatilistelt vormidelt ülemineku uuele stiilile, barokile, mis andis edasi kuningliku õukonna rikkust, majesteetlikkust ja luksust. Kõrgreljeefi ja skulptuuri kasutamine mööbli kujundamisel. Puidunikerduse ja ornamentika areng. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 19 Tuntumad nimelised stiilid renessansis Florise stiil, flaami arhitekti ja skulptori Cornelis Floris (de Vrient) (1514-75) poolt loodud Madalmaades kujunenud ja kogu Põhja-Euroopas levinud dekoratiivkunstistiil, millele on omane kartušš-, rullis-, grotesk- ja pahkmikornamendi süntees. Tuntuimaks näiteks peetakse Antverpeni raekoda (1565). Louis XIII stiil e. Louis Treize (pr.), Prantsuse kuninga Louis XIII valitsemisajale (1610-43) iseloomulik hilisrenessanss arhitektuuris ja sisekujunduses
sajandi Eestis polnud teisi Sittow' tasemega kunstnike, kuid renessansiliku kunsti hakkasid siin viljelema paljud meistrid, eelkõige Tallinnas ja Narvas. Arhitektuuris tõi see kaasa sisekujunduse muutumise valgusküllasemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklid.. sajandi lõpul levis Eestisse Madalmaade manerismi mõju. Hollandist tuli kujur ja arhitekt Arent Passer. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade fassaat. Ta on leidnud tuge Florise mustriraamatust. 15. Barokk. Bernini, Perrault, Rastrelli, Carracci, Caravaggio, Rubens, Velazques, Hals, Rembrant, Poussion, Lorrain Baroki üldiseloomustus (korrapäratu pärl) Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on 17. sajandi kunsti erinevused väga suured. Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: · Maad kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga.
protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k�idavad karakterite keerukuse
annaabi.ee 
