Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud tikandit meenutava lillemustriga. Kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Kevadnümfi armunud vaimu meenutav sinisekahvatu läänetuule jumal jälitab nümfi. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg . Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale. Ta on maalil ainus tegelane, kes vaatab üles, keskendunult ja tähelepanelikult: ta aimab ette tulevikku.
sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud stiliseeritud, tikandit meenutava lillemustriga. Chloris, kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Chlorisesse armunud läänetuule jumal, vaimu meenutav sinisekahvatu Zephyrosjälitab nümfi. "Primaveral" näitab Botticelli kevadjumalanna kujunemislugu: kreeka jumalannast Chlorisest saab rooma kevadjumalanna Flora. See omapärane sünnilugu tõestab, et Botticelli püüab minevikuhõngulist legendi olevikus nähtavaks muuta. Kuidas? Chlorise suu puistab lilleõisi, mis kukuvad Flora sülle ja põimivad üheks kaks eraldi tegelast. Teisalt mõjub Chlorise Floraks
ning bistroos laulis ta teistele ,,Le Bistro". See laul võitis isegi enesekeskse, iseka ooperimaja perenaise Charlotta ( Kaire Vilgats) südame, ning too määras ta Titania`s peaosa laulma. Kuid ennem etendust mürgitas ta kadedusest Christine, kellel hääl ära läks. See vallandas etenduse vaatajates pahameele ning Fantoom viis Christine keldrisse. Keldris leidis aset terve muusikali kõige ilusam stseen. Garriere meenutas Fantoomi ema Florat (Nele-Liis Vaiksoo), kellel oli samuti olnud imekena hääl. Stseen rääkis, kuidas Garriere`l oli Eriku emaga olnud romaan, ning too oli lapseootele jäänud kuid teada saades, et Garriere on juba abielus, mürgitas ta end, mille tõttu oligi Eriku nägu moondunud. Kuigi sisu oli äärmiselt kurb, oli selle esitus hingeline ning sügav. Muusikali lõpetab Christine laul, Fantoomi surnukeha juures, keda tulistati, sest ta ründas krahv de Chandonit. Christini ja krahv de
Tahetakse võimalikult loodussäästlikku, kuid arvan, et igasugune tehniline protsess ei ole loodusele hea. Tuulegeneraatorid, mida meil Eestis on veel vähe, vajavad veel pikaajalist planeerimist ja majanduslikku tuge. Paljud arvavad, et tuumaelektrijaam Eestis oleks hea idee, aitaks kaasa majandusele ja õhusaaste oleks väiksem ning ülalpidamine oleks odavam. Arvan just vastupidi, et ehitamine oleks kallis, töötame peaksid vaid oskustöölised, ümbruskond saastub, hävitaks florat ja faunat ning tuumaelektrijaamad ehitatakse veekogu äärde, kuna reaktor vajab jahutamiseks vett, mis tähendab ka ohtu veeelustikule. Ka põlevkivist tulenev tootmine on samuti saastav, suured tuhamäed ja õhusaaste. Tuumaenergeetika vajab pidevat järelvalvet, kuid pole ka välistatud halvim. Õnnetused juhtuvad siis, kui eiratakse reegleid. Elektrit on meil vaja ja ega muud üle ei jää, tuleb arutada ja analüüsida tuumaenergeetikaga seotud tagajärgi ja riske, mis võivad
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf
on ta kujutanud prunniskõhulise ja vallatuna. Legendi kohaselt on tal silmad kinni seotud armastus on ju pime ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast see on kas üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile. Kuigi selle maali inspiratsiooni allikaks võis olla Oividius kui ka Firenzes asuv Florat kujutanud klassikaline skulptuur, on selle meeleolu lähemal keskaegsele rüütliromaanile kui antiikkunstile. Ning kuigi Botticelli Venuse näod sarnanevad tema Madonnadega, ei olnud tema mütoloogilistes maalides religioosse sisuga piltidele omast pühendumust ega jutustavat elementi. Huvitavat: Alessandro di Mariano Filipepi ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles ,,väikesed tünnid", seda vanema venna järgi
annaabi.ee 
