kasutab enda graafilisel kasutaja liidesel. 3.Milliste suurustega võib iseloomustada protsessori tööjõudlust? MIPS (Million Instructions Per Second) 4.Mis ülesanne on operatsioonisüsteemil? Peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist. 5.Selgitage faili mõistet? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. 6.Mida tähendavad kB ja GB? Kilobait ja gigabait 7.Kui suur on flopiketta maht? 32 mB (megabaiti) 8.Kui suur on tüüpiliselt tänapäeva personaalarvuti põhimälu? ~256 mB 9.Kui suur on tüüpiliselt tänapäeva personaalarvuti kõvaketta maht? ~60 GB 10.Mida tähendab graafiline töökeskkond? Vaba-tarkvaraline graafilisel kasutajaliidesel põhinev paljude lisaprogrammidega töölauakeskkond. 11.Mis ühikutes mõõdetakse arvuti mäluseadmete mahtu? kB, mB, GB. 12.Selgitage käskude SAVE ja SAVE AS erinevust? Save salvestab valides ise kausta, kuid save
magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse
manuse avamisel ja käivitamisel. Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 1. Käivitusfaile pakkivad viirused -pakivad koodi kokku, nii et saadud fail on kas sama suur või väiksem. 2. Kõiki programmifaile (*.EXE, *.COM) nakatavad viirused. 2.1. Ainult EXE-faili nakatavad viirused. 2.2. Ainult COM-faili nakatavad viirused. 2.2.1. COMMAND.COM nakatavad viirused. Boot-sektori viirused. 3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1. Viirused mis kasutavad BIOS/Video/Shadow RAM-i (segment A000 - FFFF). 7.2.2. Viirused, mis kasutavad extended/expanded mälu. 8. Spawning (companion) viirused. 9. Viirused, mis manipuleerivad failipaigutustabeliga (FAT - File Allocation Table). 10
olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS- buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt. Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja
· CD-ketas (Compact disc), · lintsalvestid. Kettaseadmed Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm
Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS-buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt. Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks
veel mõned hoiatused... 4. Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 1. Käivitusfaile pakkivad viirused -pakivad koodi kokku, nii et saadud fail on kas sama suur või väiksem. 2. Kõiki programmifaile (*.EXE, *.COM) nakatavad viirused. 2.1. Ainult EXE-faili nakatavad viirused. 2.2. Ainult COM-faili nakatavad viirused. 2.2.1. COMMAND.COM nakatavad viirused. 1. Boot-sektori viirused. 3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1. Viirused mis kasutavad BIOS/Video/Shadow RAM-i (segment A000 - FFFF). 7.2.2. Viirused, mis kasutavad extended/expanded mälu. 8. Spawning (companion) viirused. 9. Viirused, mis manipuleerivad failipaigutustabeliga (FAT - File Allocation Table). 10
Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. Kõvaketas (Hard Disk) programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas, enamasti mitme salvestuspinnaga. Nimetus "kõvaketas" tuleb sellest, et erinevalt "pehmetest" flopiketastest on siin infokandjana kasutatav magnetmaterjali kiht kantud jäigale kettale. Kui standardse flopiketta maht on 1,4 MB, siis kõvaketaste maht kasvab järjest. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri.
Kõvaketaste andmete ülekandmise kiiruse näitajad on kogu aeg paranenud; kui kõvakettad muutuvad kiiremaks, peavad arenema ka liidesed, sest muidu jääks info aeglasemasse liidesesse toppama. Kui liideseid ei arendatakse. siis pole nagu mõtet ka kõvakettaid arendada. Seepärast ongi erinevaid liidese tüüpe niivõrd palju. EIDE = Enhanced IDE = parendatud IDE ATA ja IDE on tegelikult üks ja see sama. FDC (Floppy Disk Controller) flopiketta juhtseade 9. Lisakaartide liidesed ISA ja PCI. Lisakaartide areng ja töökiirused. Nende parameetrid ja infovahetuse kiirus ISA (Industry Standard Architecture) - harustandard-arhitektuur Siiniarhitektuur, mida kasutatakse IBM PC/XT ja PC/AT arvutites. 1993. a. juurutasid Intel ja Microsoft uue ISA versiooni, mida nimetatakse Plug-and-Play ISA. See võimaldab operatsioonisüsteemil ise konfigureerida laiendusplaate, nii et kasutajal pole vaja vaeva näha DIP- lülitite ja sildadega
annaabi.ee 
