tasemetelt ning üldpõhimõte eelteadmiste vajalikkuse kohta ei kehti kontruktiivse õppimise teooria kohaselt kindlasti 100%-liselt. Õpetaja suunitlusel võib õppija alustada osaoskuste asemel hoopid tervikrakendustest, mis eeldavad kõrgema tasemega mõtlemist. (Krull, 2000) Näiteks võib vihmametsade ökosüsteemi õppida ära kui terviklikku loodusvööndit, ilma et peaks süvenema eelnevalt täpsemalt Amazonase, Madagaskari, Kesk-Aafrika ja Indoneesia vihmametsade floorasse eraldi. 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine Nende kontstruktivistide, kes toetavad Piaget’ koolkonna ideid, silmis on õppimine pigem individuaalne protsess. Laps õpib läbi uurimise ja avastamise. Samas suurem osa konstruktiviste toetab siiski ideed, et õppimine on kui sotsiaalne protsess. (Krull, 2000)
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates
· Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia · Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone
loomsete organismide kodustamine 85. Kultuurtaimede tekkekolded Kagu-, Ida-, Kesk- , Ees-Aasia,Vahemeremaad;Ida-Aafrika;Kesk-Ameerika; Andid.Floorad ja faunad jaotatakse vastavalt inimmõju tugevusele: Kultuuripagejad ehk hemerofoobid taanduvad inimtegevuse mõjul (näiteks käpalised); Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.); Vahepealsed ehk indiferentsed hemerodiafoobid neid inimtegevus ei mõjuta; Antropofüüdid lisanduvad floorasse inimtegevuse mõjul. Esmasele floorale lisanduvad taiimed jaotatakse Loodusliku levikuga liigid, mis kasutasid ära inimtegevusest tingitud muutusi maastikus; Inimesele tahtmatult koos heina ja teraviljaga jne. levinud taimed ehk tulnuktaimed; Tahtlikult sissetoodud tarbe- või ilutaimed kultuurtaimed. Vastavalt saabumise ajale jaotuvad tulnukad: Ürgtulnukad ehk arheofüüdid; Uustulnukad ehk neofüüdid. Kultuurfloorade kujunemine. Kasulikud taimed mida inimene on aastatuhandete vältel
23 tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liikiErinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal. Perekond valgepöök (Carpinus L.) [kárpinus] Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega ühekojalised, ühesuguliste õitega tuultolmlejad puud, harvem kõrgemad põõsad
..30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Leppade juurtel elavad mügarbakterid ja kiirikseened on võimelised siduma õhulämmastikku ja lämmastikurikaste lehtede varisedes viiakse see uuesti ringlusse nüüd juba taimedele omastatava mullalämmastikuna. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liiki. Kahjuks on aga perekonna süstemaatika üsna keeruline ja erinevate autorite käsitluses tihti isegi vastandlik. Ameerika dendroloogid käsitlevad liike laiemalt, Euroopa dendroloogid kitsamalt. Erinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal.
Hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini „ükskõiksed“. Nt randristik, verev kurereha Apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht Antropofüüt – püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid – inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist – kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone
annaabi.ee 
