"24 Kapriisi" oli üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet KUULAMINE; topelttrillerid ehk kahe noodiga triller; topeltnoodid; poognamäng ja pizzicato üheaegselt; väga suured hüpped; flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid); ebatavaline häälestus ehk scordatura ; mängimine ühel keelel. Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello.KUULAMINE No.1 a-minoor. Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks. Niccolo Paganini oli suureks eeskujuks Ferenc Lisztile. 1830. alguses kohtus Liszt
Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium või saksaaustria tsitter. Keeled asetsevad kandlel kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on "valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enamvähem samal tasemel. Keeled on metallist. Dünaamiline skaala Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui
3 1.3 Viiuli mängimistehnikad Erinevad viiuli tehnika võtted aitavad lahti mõtestada teose sisu, ning need võivad väljendada mingit tegevust, looma või nähtust. · con arco - poognaga · pizzicato - sõrmedega näppides · con sordino sordiiniga mängimine · col legno löögid keeltele poogna puuosaga · gettando l'arco löögid keeltele poogna jõhvidega · flazoletid mäng ülemhelidel · vibraato pillikeele võnkuma panek randme kiire liikumisega · sul G (D, A, E, C) mängida tuleb ette antud keelel, kuigi oleks võimalik mängida samu noote teisel keelel · glissando sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased. Viiulil surutakse keeled vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda, et saada vajalik helikõrgus, paremaga hoitakse poognat. Keele
Palju muusikat soolokitarrile, 5 viiulikontserti (II kontserdi viimane osa La Campanella, it. k kelluke) Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet Topelttrillerid ehk kahe noodiga triller Topeltnoodid Poognamäng ja pizzicato üheaegselt Väga suured hüpped Flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid) Ebatavaline häälestus ehk scordatura Mängimine ühel keelel 1 Konservatoorium (conservatorio it. k. varjupaik, kloostrikool), kõrgharidust andev muusikaõppeasutus. Muusikakõrgkoole nimetatakse ka akadeemiaks, instituudiks, ülikooliks või kolledziks sõltub traditsioonist. Mõnel pool tähistab see aga hoopis keskastme muusikaõppeasutust
Eritehnikad GLISSANDRO Võib mängida mõlemas suunas (üles või alla) kas kromaatiliselt või diatooniliselt, tõmmates sõrmedega üle keelte. Glissandod mängituna sõrmeküünega kõlavad teravamalt ja läbitungivamalt, sõrmepadjaga pehmemalt. SLIDES On võimalik mängida ka ,,päris" glissandosid (ing.k. slides), liigutades ühe keele pealt mingit metelleset, näiteks häälestusvõtit. Samuti on võimalik mängida ühe kelepeal libisevaid meloodiad. FLAZOLETID Enim kasutatakse ja kõige paremini kõlavad oktaavflazoletid. SUMMUTATUD KÕLAD Kui katta mängitav keel kergelt teise käega, tekib omapärane, õrn, veidi tuhmi häälega kõla. Seda märgitakse tavaliselt väikese ristiga (+) noodi kohal. Seda efekti saab kasutada ainult suhteliselt pikkadel nootidel või aeglases tempos. MÄNGIMINE ROOBI LÄHEDAL Tavaliselt on kandle kõla kõige kandvam, kui keelt tõmmatakse umbes selle keskkohast. Kui tõmmata aga roobi lähedalt, tekib
Altflööt in G Bassflööt in C (kõlab oktav madalamat) (Kontrabassflööt in G Matthias Ziegler) Ulatus: C1 C4 (enamus flöötidel on h-klapp) Pikoloflöödi madalaim aste on d. Komplitseeritud võtted: 1.oktavi cis-d, c-des trillerid 2.oktavi a-b, a-c trillerid Uue muusika mänguvõtted: 1. Multifonid 2. Glissado (kuni terts) 3. Keeleramm (tongue ram) 4. Key click 5. Pizzicato 6. Õhkhelid (breath tone) 7. Frullato 8. Bisbigliando 9. flazoletid Flöödi registrid: Madal matt, sametine, tume. ppp mf Keskmine pehme, läbipaistev, hele. f Kõrge Põhiline mängu register, särav, selge, terav, läbitungiv (ülemised noodid). fff raske on vaikselt mängida. Altflööt kaotab kõrges registris oma isikupära. Bassflööt hõlmab kogu registrit paremini kui altflööt. OBOE Oboe päris kodumaaks peetakse Indiat. Arvatakse, et Vana-Kreeka AULOS on ka oboe eelkäija. Hiinas tundti seda nime all SUONA, Tais PII
annaabi.ee 
