Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib ardennides kohata hirvi ja metssigu. Maa teistes paikades elab väiksema-test loomadest rebaseid, nirke, mäkrasid, oravaid jm. Loodusnähtused: Vulkaane pole, maavärina tõenäosus on imeväike. RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: flaame 58%, valloone 32%, itaallasi 3%, marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008) Suremus: 10,38 surma/1000 inimese kohta(2008) Keskmine eluiga: 79.07 aastat 3 suuremat linna koos rahvaarvuga: Brüssel 949 000, Antwerpen 463 000, Gent 228 000 RAHVASTIK Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad: KUULSAD INIMESED Tuntuimad belglased on Tintini koomiksi looja Georges Rémi
Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid. Hollandis elab 16 318 199 inimest. Rahvaarvult on ta väikeriik. Rahvastiku kasv: 0.55% Sündimus: 11
Hollandis on palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud.(1,6) 4 2.Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi.Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. Hollandi rahvastikutihedus on 378inimest/ruutkilomeetri kohta. (1) 5 3.Majandus 3.1 Põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost.
Belgias on väga palju väikeseid riiklikke ja erakaitsealu. Suurim ja tuntuim kaitstab ala on Belgia ja Saksamaa piiril paiknev Kõrg-Venni. UNESCO maailmapärandi nimistus on 9 objekti. Kesk-Belgias on valdav tehismaastik. Silmapaistvaimad tehispinnavorme on Waterloo lahinguväljale 1823-1826 rajatud 40 meetri kõrgune mälestusmärk Lõviküngas. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 13 RAHVASTIK Rahvastikust oli 2006 aastal flaame 58% ja valloone 31%. Belgias elab ka itaallasi, prantslasi, araablasi ja sakslasi. Välismaalaste osakaal on suurim Brüsselis (26,3%) ja Haianautis (12,8%). Hollandikeelsete flaamide ja prantsuskeelsete valloonide vaheline keelepiir, mis kujunes välja juba 15. sajandi lõpul ja mis kinnitati 1962, kulgeb piki Meneni- Ronse-Halle-Tieneni-Tongereni joont. Rahvastiku keskmine tihedus on 319 in/km2. Provintsidest on kõige tihedamini asustatud
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased
1. 80.9% Hollandlased 2. 2.4% Indoneeslased 3. 2.4% Saksalsed 4. 2.2% Türklased 5. 2.0% Surinaamlased 6. 1.9% Morokolased 7. 0.8% Aruubalased 8. 6.0% muu Kokku elab Hollandis praegu umbes 17 miljonit inimest. 89% rahvastikust paikneb linnades. Põhirahvus on hollandlased. Immigrante on 10%.Maa lõunaosas, peamiselt 6 Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. 395 inimest ruutkilomeetri kohta. Madalmaad on selle arvuga maailmas 25. kohal. Rahvastiku kogutoodang:24 780 dollarit elaniku kohta, mis on umbes 247 780 krooni. RAHVASTIKU SOOLIS VANUSELINE KOOSSEIS
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon IMF - Rahvusvaheline valuutafond EBRD - Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon WHO - Maailma Tervishoiuorganisatsioon UNECE - Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon 6.Rahvastik ja tihedus Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid. Hollandis elab 16 318 199 inimest. Rahvaarvult on ta väikeriik. Vanuselik struktuur :
Portsjonid on tavapäraselt väiksemad kui Ameerika Ühendriikides. 3.30 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine * Belgias räägitakse kolme keelt: saksa, prantsuse ja flaami keelt. * Saksa või flaami keelt kõnelejate poole võite pöörduda ingliskeelsete kõnetussõnadega Mr., Miss, Mrs., Ms. * Nende poole, kes räägivad prantsuse keelt, pöörduge kõnetlussõnadega Monsieur, Madame, Mademoiselle. * Kunagi ei tohi flaame adame`ks ega Monsieur`ks nimetage. * Kasutada tuleb: Mr., Miss, Mrs., Ms. * Nagu ka kõikjal Euroopas, sobib eesnimesid kasutada vaid lähedaste sõprade puhul. * imede järjestus on siin samasugune kui Ühendriikideski, st enne eesnimi, siis perekonnanimi. 17 KOKKUVÕTE Vahutavad õllevaadid, sokolaad, õlimaalid - Belgia jätab mulje tormakast kodanlusest. Aga vaadates veidi ringi, on riik kunstlikult kokku pandud kahest osast germaani
annaabi.ee 
