Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised. c. Kinnipeetavad – maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks) 6) Eesmärgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. üldised maksud – üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis)
t i ää id 5. Väljatõrjumise vältimiseks soovitatakse siiski pigem monetaarset ekspansiooni kui Monetaarne ekspansioon fi k l t fiskaalset. 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudeli nõrgad küljed: 1. Mõlemad mudeli komponendid, nii IS kõver kui ka LM kõver, esindavad summaarse nõudluse komponente ning turu pakkumispoolne külg on käsitlemata. 2. Eelduse kohaselt ei ole punktid graafikul väljaspool tasakaalupunkti püsivad ja kuigi intressimäärad kui ka sissetulekud reguleerivad turge tasakaalu saavutamise
Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2. sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt, et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis täida maks oma fiskaalset funktsiooni, seega selline maks tuleks likvideerida. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega ühiskondliku kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud kohustuvad tasuma selle eest vastavalt turvalisuse tasemele. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta. 2. maksevõimelisuse teooria autor/looja Aristoteles. Riigi iga kodanik on
peaks olema õiglane; Maksude administreerimine peaks olema võimalikult lihtne Maksusüsteem peaks olema paindlik; Maksusüsteem peaks olema läbipaistev ja poliitiliselt vastutav maksumaksjate ees (l6p52-57); Maksude kehtestamisel peab analüüsima: Kogutavust- Kui kerge on makse koguda ja missugune on maksude võime genereerida soovitavat tulu. Tegemist on eelkõige administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteeriumiga. fiskaalset neutraalsust- Kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu ilma mõjuva põhjuseta. Maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus, ei ole fiskaalselt neutraalsed. Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Ujuvust- Kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu ilma mõjuva põhjuseta. Maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus, ei ole fiskaalselt neutraalsed. Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Jaotuvuse efekti- Maksu mõju erinevatele elanikkonna gruppidele
c. Kinnipeetavad maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks). 6) Eesmärgi alusel jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. Üldised maksud üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. Erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks,
Föderalism nõuab referendumeid, mis annab võimaluse inimestel rohkem kaasa rääkida. Antud mudel aga pakub väikeriikidele korraga nii ohte kui ka võimalusi. Ohud seisnevad selles, et tsentraliseerimine vähendab väikeriikide võimalusi/eeliseid. Teisalt viitab antud lähenemine tunduvalt vähem väikeriikide probleemidele, kui suurriikide võimalustele. Sidusrühmade mudel esindab äril põhinevat visiooni sellest, kuidas tulevikus vältida fiskaalset vastutamatust ning EL-i ära kasutamist, katmaks riigil lasuvat võlga. Selle väärtused põhinevad institutsionalismi loogikal ning selle väärtused on sarnased kasumit taotlevate ettevõtete põhised – samas El loogika on vastupidiselt orienteeritud solidaarsusele ning üle-esindamisele liikmesriikide suhtes. Antud mudelit on rakendatud näiteks ESM-i ning EFSF mudelite disainimisel. Antud mudeli konteksti on rakendatud ka rahvusvahelise rahandus fondi puhul
annaabi.ee 
