rahapoliitiliste ja eelarvepoliitiliste vahendite abil, sest nende poliitikate mõju tööpuudusele on lühiajaline." a) Analüüsi selle väite paikapidavust ja olulisust majanduspoliitika kujundamisel b) Selgita ja illustreeri oma seisukohti IS-LM kõveratega. Olen selle väitega nõus, kuna rahapoliitiliste vahendite kasutamise puuduseks on, et tihti võtab raha pakkumise muutuste nägemine aega ning rahapoliitika rakendub aeglaselt. Fiskaalpoliitiliste vahendite puhul ei pruugi tulemused olla alati nii nagu planeeritud. Näiteks maksude tõstmisel ei pruugi saadud tulu alati suuremaks minna, kuna maksumäärade tõstmisel tarbijad tarbivad vähem. Samuti valitsuse kulutuste tõstmisel riigieelarve liigub defitsiidi poole. LM-kõver: Rahapoliitika puhul raha pakkumise tõstes intressimäärad alanevad, mis toob kaasa majanduskasvu ja vähendab tööpuudust, kuid lõplikult ei saa raha pakkumist täieliku tööhõiveni tõsta
aktsioonide efektiivsusega; ühesugused fiskaalpoliitilised vaated (Viren, 1999). Kuigi numbrilised fiskaalsed konvergentsi kriteeriumid ühinemaks Euroopa Liiduga on Eestis täidetud (v.a. 1999. aastal, kus üldvalitsuse defitsiit oli 1,7 protsent-punkti lubatust suurem), võib siiski tekkida olukord, kus Eestis kasutatavad fiskaalpoliitilised abinõud satuvad vastuollu Euroopa Liidus rakendatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega ja Eesti fiskaalpoliitiliste eesmärkidega. Näitena võib siin tuua Eestis rakendatud ettevõtete tulumaksu kaotamise, mis võib Eestile probleemiks osutuda, kuna see on vastuolus Euroopa Liidus valitseva põhimõttega võidelda maksukonkurentsi vastu. Teatavasti on ka Eesti valitsuse üheks fiskaalpoliitiliseks eesmärgiks valitsussektori kulutuste vähendamine. Samal ajal nõuab aga ühinemine Euroopa Liiduga valitsussektori kulutuste suurendamist eelkõige selleks, et suurendada investeeringuid
Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja seaduskuulekust, mis toob kaasa tulude varjamise soovi, ning lõppkokkuvõttes pidurdavad riigi arengut; Stabilisatsioonifunktsioon. Majandusteooria üheks tunnustatud seisukohaks on, et fiskaalpoliitiliste otsustega on võimalik mõjutada nõudlust. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab majandust ja suurendab pakkumist. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis a Selgitage, kuidas konstrueeritakse Lorenz’i kõver ja kuidas seda interpreteeritakse?
Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega. 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest (maksupoliitika). Riigitasemel toimub see läbi riigieelarve. Riigirahanduses on 3 funktsiooni: Allokatsioon- (hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade ja inimeste vahel), jaotus- (jaotatakse ümber sissetulekud) ja Stabiliseerimisfunktsioon (fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine). 25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eelarve eelnõu valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium.
eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; 9) reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Allokatsioon – piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel Jaotusfunktsioon – jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud, maksud rikkamatele/abirahad vaesematele Stabiliseerimine – fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine, eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo tagamiseks 8 25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused Riigieelarve – riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada 26
Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti majanduse stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Siiski on jäänud püsima mõned probleemid, millega majandusagendid oma igapäevategevuses kokku puutuvad. Need on teatud struktuurilised nihked tööjõuturu nõudluse ja pakkumise vahekorras, Euroopa standarditega võrreldes kõrge inflatsioon ja suur jooksevkonto defitsiit. Arvestades kehtivat rahapoliitilist süsteemi, on eriti oluline fiskaalpoliitiliste vahendite tõhus kasutamine majanduse tasakaalustatud arengus. Eesti majandusse on suhteliselt palju investeeritud ning rahareformijärgselt on põhivarasse tehtavad iga-aastased investeeringud ületanud veerandi SKP-st. Samas on kodumaise säästmise madal tase (alla 20%) tinginud olukorra, kus investeeringute finantseerimisel toetutakse suures osas välismaistele säästudele. Vaatamata jooksevkonto puudujäägi suhtelisele kahanemisele 1998. aastal
Fiskaalpoliitika kasutamine on sel juhul paremuselt teine lahendus, kuna see võimaldab tööpuuduse kasvu üsna kiiresti pidurdada. Seetõttu on asümmeetriliste sokkidega toimetulekuks kontrolli säilitamine fiskaalpoliitika üle riikide jaoks olulise tähendusega. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 174) Stabiilsuspakti kriteeriumid vähendavad liikmesriikide eelarvete võimet funktsioneerida majanduslanguse korral automaatsete stabiliseerijatena, süvendades sellega langust veelgi. Säilitamaks fiskaalpoliitiliste vahendite kasutamise võimalust asümeetriliste sokkide neutraliseerimisel, ületamata seejuures 3 %-lise eelarvedefitsiidi piiri, peavad riigid ülejäänud ajal tagama eelarve ülejäägi või äärmisel juhul tasakaalu. Eelarveülejäägi saavutamine võib siin tõsiseks probleemiks saada. (Timpmann 2000, lk 425) Vaatamata senini astutud sammudele fiskaalpoliitika koordineerimise vallas on EL liikmesriigid säilitanud üsna suure fiskaalpoliitilise anatoomia. Lisaks erinevustele
annaabi.ee 
