vahel,see asub omaette kapslis;trompetid-neid kasutati signaalpillidena õues;tromboon-(sackbut)kõla on mahedam kui trompetil,renessanssi ajal olid trombooniansamblid populaarsed;tsink-huuliku poolest nagu trompet,korpus puust,inglise keeles cornet Cantus firmus-ehk põhimeloodia,mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati.Renessansiajastul laenati väga harva seda meloodiat gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis.Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime,sisuliselt võib see olla väga ootamatu-ntx-,,Relvastatud mees" Guillaume de Machaut-ajastu väljapaistvaim helilooja.Ka luuletaja.Tema ilmalike laulude tekstid on enda loodud. 14. ja 15. sajandil oli see loomulik.Teda on näidatud ajaloos kui suurt uuendajat.Pigem oli ta siiski helilooja,kes alustas loominguga suhteliselt küpses eas,võttis aluseks juba väljakujunenud stiili ja arendas selle täiuseni.Tema motettidest on säilinud 23
Missa Üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks on missa. See on kõige esinduslikum zanr 15 ja 16.saj muusikas. Ta oli ordinaariumiosade tsükkel, mi solid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmuse abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregoriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime. Tulemused võisid olla üsna tavatud, näiteks "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti oluline paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osa koosnevad Kyrie eleison, Gloria in excelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei.
Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse
alguse inglaste loomingus). Just missa põhiosadele kirjutatud muusika, ka terviklikud missatsüklid, polüfoonilised hümnid. (Polüfoonia- mitmehäälsus, kus kõik hääled on omavahel võrdsed). Kõige esinduslikumaks zanriks sai Missa ordinaariumiosade tsükkel. Cantus firmus- ehk põhimeloodia, mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Renessansiajastul laenati väga harva seda meloodiat gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime, sisuliselt võib see olla väga ootamatu näiteks- ,,Relvastatud mees". Cantus- firmus-missa kõrval oli oluline nn paroodiamissa (paroodia tähendab siin jäljendamist ilma koomilise elemendita). Teine põhizanr oli endiselt motett. Nüüd aga mõningate erinevustega- ta kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse (varem olid koos näiteks ladina keel ja prantsuse keel). Samuti kestab zanrina edasi ilmalik polüfooniline laul.
kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16. saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid 3 terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Reekviem - leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks.
Põhja-Prantsusmaal, õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Kokku on temalt säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. Talle on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Meisterlikud missad on kirjutatud konservatiivses laadis ja kasutatud mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Kuulsaim motett on „Ave Maria.. virgo serena“-kirgas lahendus, peene tundelisus. Petrucci avaldas tema teoseid. IV PÕLVKOND(tegevusaeg 1520-1560) See aeg oli Euroopa kultuurile kriitiline: läänekirikut lõhestas reformatsioonilaine. Muutused muusikas: Hinnati isikupära, 4-häälsuse kõrval esineb ka 5-häälsust, muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks. 16. sajandi teisele poolele on iseloomulik mõiste musica reservata-väikesele suletud
annaabi.ee 
