maksu kulu 5 550 7631,25 10959,38 8325 32 466 tootmise LK turustus - ja halduskulud avansiline ettevõtte tulumaks 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 kokku rahakäive põhitegevusest rahakäive investeeringutest 65 000 15 000 - - 80 000 kokku rahakäive investeeringutest 65 000 15 000 - - 80 000 rahakäive finantstegevusest saadud laen 200 000 200 000 intressid 10 000 10 000 10 000 - 30 000 laenu tagasimaks - - 200 000 - 200 000 kokku rahakäive finantstegevusest 190 000 -10 000 -210 000 - 30 000 puhas rahakäive
Tootmise üldkulud 57 000 67 000 77 000 77 000 137 000 Turustus-ja halduskulu 89 930 100 430 110 430 110 430 411 220 Avansiline tulumaks 7 000 7 000 7 000 7 000 28 000 Kokku maj.tegevusest -75 080 -57 830 397 120 -77 580 327 630 3.Rahavood investeeringutest -20 000 -10 000 30 000 4.Rahavood finantstegevusest: Saadud laen 60 000 - - - 60 000 Intressi tasumine 9 000 9 000 9 000 - 27000 Laenu tagastamine - - - 60 000 RV finantstegevusest 51 000 -9 000 -9 000 - 33 000 5.Perioodi RV 0 0 0 0 40 000 6
tootmise üldkulu 5A /- -9 075 -10 200 -10 125 -8 775 -38 175 turustus, hald.kulud 8A/- -22 965 -29 965 -31 465 -24 465 -108 860 avansiline TM tasumine/- -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 -12 000 Rahavood majandustegevusest 107 828 112 182 186 383 26 527 432 920 3. Rahavood investeeringutest /- -70 000 -5 000 -75 000 4. Rahavood finantstegevusest saadud laen /+ 0 70 000 0 0 70 000 intressimaksed 2% /- 0 -1 400 -1 400 -1 400 -4 200 laenu tagasimaks /- -70 000 -70 000 Rahavood finantstegevusest 0 68 600 -1 400 -71 400 -4 200 5. Puhtad rahavood (2+3+4) 107 828 110 782 179 983 -44 873 353 720 6
ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende
Õpilasfirma tegutsemisest saadud teadmiste kirjeldust. Samuti peegeldab aruanne kirjaliku dokumendi koostamise oskust. Aruanne peab olema huvitav ja samas analüüsiv. Õpilasfirma aruanne peaks sisaldama alljärgnevat, kuid ei pea olema üles ehitatud alltoodud struktuuri järgi. ÕPILASFIRMA ARUANDE SISU 1. Lühikokkuvõte esimesel lehel Lühikokkuvõttes peab kajastuma õpilasfirma nimi, missioon, toote või teenuse lühikirjeldus, kokkuvõte finantstegevusest, üldhinnang õpilasfirma tegevusele ja aruande sisukord. Selleks, et saada maksimaalne hinne, peab ülaltoodu olema esitatud selgelt, huvitavalt, korrektses sõnastuses ning võimaldama saada õpilasfirma tegevusest kiire ülevaate. 2. Õpilasfirma tegevuse ülevaade Äriidee, tekkimine, äriidee leidmine, praegune olukord, õpilasfirma strateegia ja eesmärgid. Millisele probleemile pakub õpilasfirma lahendust?
ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende
ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende
ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende