kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid.
määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas
määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu („tsirkust ja leiba”). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud.
määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud.
seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud.
Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud. Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus)
toomiseks. Neid kulusid arvestatakse sageli projektipõhiselt ning need projektid peaksid tagama ettevõtte kasvu ja kasumi tulevikus. Abitegevuse kulud on ettevõtte põhitegevusega mitteseotud funktsioonide, tegevuste või protsesside kulud. Nende jaotamine kuluobjektidele ei ole sageli otstarbekas ning need arvestatakse eraldi. ( Karu, 2008, lk 132) Muud ärikulud on ebaregulaarse äritegevuse käigus tekkinud kulud, mis ei kaasne finantstegevusega. Sellel kasumiaruande real arvestatakse (Karu, 2008, lk 132): • kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist; • kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kahjum kinnivarainvesteeringute väärtuse muutustest; • tasutud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokahjum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. Peale kirjet „Ärikasum“ on kasumiaruande skeemid ühesugused (Ilisson, 2015, lk 19).
Tähtsam, kui logistiliste kulude püramüie (nagu 2. astmel) on süsteemi tootlikkuse suurendanüne. Juhtimine tekkinud probleemidele reageerinüse asemel proaktüvne, tegevuse planeerimisega püütakse probleeme ennetada. 3. aste. Sellele tasemele on massilisemalt jõutud 1990-ndate II pooleli Lisaks 3. astmes toodud tegevusvaldkondadele on logistilise operatsionide planeerimine ja kontroll integreeritud marketingi, teeninduse, tootmise ja finantstegevusega. Integreeritus võimaldab amavahel siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. Süsteemi juhtimine toimub kikkaajalise planeerimise (üle 1 aasta) alusel. Süsteemi tööd hinnatakse selle vastavuse alusel rahvusvahelistele standarditele·. Firmad tegutsevad reeglina globaalselt, rahvusvahelised kontsernid, mis toodavad maailmaturule ning omavad globaalseid tootmis- ja jaotussüsteeme. Ulatuslik funktsioonide outsourcimine. 3