1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist
Halb aga kultuurilise mitmekesisuse vähenemine, globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism. Globaliseerumise positiivseks nähtuseks on rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks Euroopa Liidus puudub eksportkaupade maksustamine. Ka kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv on positiivne. Tänu sellele saab ühe riigi firma investeerida teise riigi omasse. Üks olulisemaid on aga rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide loomine, nagu näiteks IMF ja Maailmapank. Maailmapank annab arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi. Tänu globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengule on suhtlemine inimeste vahel muutunud olulisemalt lihtsamaks. Näiteks Skype aitab inimestel tasuta suhelda olenemata nende asukohast. Ülemaailmastumisel on ka negatiivseid külgi, näiteks erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Erinevates kogukondades inimestel on sarnased probleemid ja mured.
Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses · Kiiresti kasvab RV kaubandus · Kapitalivood liiguvad üle maailma · RV organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · RV finantsorganisatsioonide teke Kultuurivaldkonnas · Kasvanud RV kultuurivahetus · Kasvanud RV reisimine ja turism · Kasvanud immigratsioon Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Kui kapital liigub ühest kohast teise kiiresti, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduslike, sotsiaalsete (RV organisatsioonid) näitajatega saab globaliseerimist mõõta, kuid otseselt seda ei saa. Tagajärjed: · RV firmad · RV organisatsioonid (majandus)
kasvanud immigratsioon (nt türklaste suur hulk Saksamaal) rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · KESKKONNAALANE GLOBALISEERUMINE õhu- ja veesaaste levib üle ühe riigi piiride, seetõttu vajalik riikidevaheline koostöö Nt Kyoto protokoll võeti vastu 11. detsembril 1997. a Jaapanis Kyotos kliimamuutuste konverentsil, eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoone- gaaside heitkoguseid, eriti CO2. · FINANTSTURGUDE GLOBALISEERUMINE rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (Maailmapank, IMF) loomine maailma suurimatel börsidel tehingud eri riikide ettevõtete ja rahaga USA dollar ülemaailmselt tunnustatud, EURO levik Euroopa riikides. · TEADUSTÖÖ GLOBALISEERUMINE teadusuuringud kallid, st suured ingliskeelsed teaduspargid eri riikide teadlastega keerulisi operatsioone teostavad koos eri riikide arstid · HARIDUSALANE GLOBALISEERUMINE võimalus õppida eri riikides (rahvusvahelised stipendiumid, õpilasvahetuse programmid)
areng. Majanduses peetakse globaliseerumise all silmas eelkõige järgnevaid aspekte : o rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu o kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv o riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni o rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses Rahvusvahelistel firmadel, eriti seoses nende kasvuga liitumiste ja uutele turgudele laienemise teel, on valida horisontaalsete või vertikaalsete struktuuride vahel. Üldiselt on turul kauplemine seotud horisontaalsete struktuuridega, mille puhul on tähtis märksõna konkurents. Samal ajal erinevad turustruktuurid konkurentsitaseme poolest
ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa: kaubandusbilanss ja teenuste bilanss 67. Kaubandusbilanss- 68. Ostujõu pariteet (PPP) on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise- kui ka välismaal ühesugune. 69. Reservide konto 70. Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ja määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsorganisatsioonide vahelesegamiseta 71. Fikseeritud vahetuskurss on vahetuskurss, mille korral hoitakse rahvusliku valuuta väärtust sel teel, et ostetakse või müüakse keskpanga ametlikku valuutareservvi välisvaluutaturul. 72. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. 73. Finantskonto- 74. Riigi puhul deebet/kreedit -
sai perestroika · Perestroika tõi omakorda kaasa mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: (arengu) kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm · 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis. Seda võimendasid teravad rahvuskonfliktid, Tsernobõli tuumakatastroof 1986 jms. Täielikku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja nende ühiste finantsorganisatsioonide rahalised süstid, mis aitasid stabiliseerida Nõukogude Liidu sisemist sotsiaalmajanduslikku seisu. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis Venemaal ei võinud maailma endale lubada · avalikustamine ei pidanud mingil juhul tähendama sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid ja analüüse terrorist rahvuste
ainult siis, kui raha väärtus on püsiv. Paraku näitas praegune majanduskriis järjekordselt, et intressidele ja suuresti sisutühjadele rahanduslikele tehingutele rajanev praegune finantssüsteem seda tagada ei suuda. Sellele aitas kaasa katteta raha emissioon, mida ei suudeta kontrollida. Eriti raske on see seoses virtuaalraha järjest laiema kasutamisega. Nii nüüd kui tulevikus on riikide ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide esmane ülesanne tagada raha väärtuse stabiilsus. Majandusteaduste hoones finantsökonoomika autori arvates eraldi korrust ei moodusta. Selle positiivne tulemus selge hüviste võrdleva hindamise mõõdusüsteem on tähtis ühtemoodi kõikide majandusteaduste korruste jaoks. Kuna ühiskonna majandustegevuses toimivad samaaegselt nii juhtimine kui isearenemine, siis on tegelikkuses võimalikud nende mitmesugused proportsioonid ja sellest sõltuvalt erinevad tulemused