Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"finantsolukorraga" - 7 õppematerjali

Kirjand-Rikkus ja vaesus inimeste eludes
1
doc

Kirjand "Rikkus ja vaesus inimeste eludes"

Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada rikkuse ja vaesuse mõõdupuuna. Kõrgelt haritud inimesed on oma hariduse poolest rikkad, harimatud aga vaesed. Mitmeid ülikoole lõpetanud inimesed on kindlasti vaimult palju rikkamad kui on seda vähese haridusega. Väga suurt kasu vaimu

Kirjandus → Kirjandus
178 allalaadimist
Finantsplaan
116
ppt

Finantsplaan

PANKROTITESTID Edward Altmani mudel ­ pankrotinäitaja Z 1. variant ­ Z on viie liidetava summa: a) käibevara/ aktivad x 0,7 b) jaotamata kasum/ aktivad x 0,8 c) kasum enne maksustamist/ aktivad x 3,1 d) omakapital/ kohustused x 0,4 e) käive/ aktivad Kui saadud näitaja Z on väiksem kui 1,22, on pankroti tõenäosus ülisuur, kui Z = 2,9 või rohkem, on pankrot ebatõenäone. Kui näitaja jääb nende kahe väärtuse vahele, on tegemist määramatu finantsolukorraga, mis võib areneda mõlemas suunas. Andres Laar 2008 2007 PANKROTITESTID Altermani 2. test ­ nn. ekspressanalüüs: a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused ­ 0,3877 b) 0,579 x kohustused/passivad Tulemus korral, kui Z on suurem kui 1 on pankrotioht suur, kui Z on väiksem kui 0, siis on finantsolukord stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
771 allalaadimist
Finantsanalüüs Estravel AS
34
doc

Finantsanalüüs Estravel AS

jooksul. Suur osa ettevõtte varadest on investeeritud võõrkapitalist ­ seda 70% ulatuses, mis tähendab omanike jaoks seda, et ettevõttel on suur äririsk. Omanike finantseeringud reisibüroo Estravel AS puhul on aga ära tasunud, sest ettevõtte tulusus on suurem kui minimaalselt nõutud protsent. Enamike suhtarvude järgi kuulus Estravel AS Eesti keskmiste või parimate ettevõtete sekka. Estravel AS omanikud peaksid ettevõtte finantsolukorraga äärmiselt rahul olema. Seda näitab ka omanike muutumatus. Ettevõttes on väike personalivoolavus ning palgatase on üle Eesti keskmise. Estravel AS on Eesti juhtivamaid ettevõtteid turismivaldkonnas ning organisatsiooni maine on väga hea. Ettevõttel on ka tütarettevõtted Lätis ja Leedus, mis näitab, et Estravel AS on tuntud ning perspektiivikas ettevõte. Töö autorite arvates ei mõjutanud Estravel AS ettevõtte tulusust väga palju 2009. aasta

Majandus → Finantsjuhtimine
580 allalaadimist
Tarbija ostukäitumine
60
doc

Tarbija ostukäitumine

Valiku tulemuseks on ostu sooritamine. Kuid enne tuleb langetada rida teisi otsuseid, mis seonduvad ostukoha (jaekauplus, postimüük, telefonitellimus, internet), ostuaja, makseviisi, teenuste jms. valimisega. Seega ei tähenda ostuotsuse vastuvõtmine veel otsustusprotsessi lõppemist. Pigem on see täiendavate otsustuste algus, mis võivad võtta palju aega ega ole sugugi kergemad eelmistest otsustustest. Näiteks tuleb nüüd kaaluda asjaolusid, mis seonduvad finantsolukorraga, teiste inimeste arvamusega (mida lähedasem isik, seda suurem on tema mõju), ootamatute situatsioonifaktoritega (mõni teine ost muutub olulisemaks, kaupluse osakond suletakse inventuuriks) jne. Üks tähtsamaid selle valdkonna otsustusi on ostukoha valik. Inimesed tahavad tunda ennast ostmisel mugavalt. Neile meeldib kaupluses näha endasarnaseid ostjaid, väärtusstandarditele vastavat interjööri, kiiret ja lahket teenindamist, mõõdukaid hindu,

Majandus → Tarbijakäitumine
49 allalaadimist
Euroopa Liidu naabruspoliitika
94
doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

Venemaa abistamisele. Nüüd, kus Soome ja Eesti on juba ammu EL-i täisliikmed, ent Venemaale kehtivad Lääne sanktsioonid, on “Põhjamõõde” oma aktuaalsuse kaotanud ja teda võib käsitleda vaid ajaloolis-retrospektiivsest huvitatusest lähtuvalt. Tuinduvalt enam võinuks käsitleda käesolevas ainekursuses “Lõunamõõdet” ja sellesse tekkinud tõsiseid probleeme seoses Kreeka sügava rahanduskriisi ja Portugali ning Hispaania suurpankade raske finantsolukorraga. Ka tasunuks kõneleda antud ainekursuses Hiina RV järsult kasvanud majandusekspansiooni huvist Euroopa suunal. Ent kogu ainekursuse napp maht – koos eksamiga (+ järel- või hilisem eksam) vaid 20+2 akadeemilist tundi, seda lihtsalt ei võimalda. -4- II loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”. Teema: “ENP eesmärgid, kujunemine, sisu ja tema põhilised osispoliitikad EL-i välispoliitika ja rahvusvahelise koostöö osana”. (Koostas: J

Ühiskond → Poliitika
6 allalaadimist
Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

7% varieeruvusest), järgmisena asetusid objektiivsed indikaatorid, mis seletasid 14- 23% üldisest varieeruvusest ja kõige enam mõjutasid üleüldist heaolu subjektiivsed hinnangud (48-58%). Seega, kui tahame inimeste heaolu mõjutada, tuleb arvestada nii objektiivseid (kuriteo ohvriks langemine; tervishoiuasutuste külastamine, jne) kui ka subjektiivseid (rahulolu tervise, vaba aja, sotsiaalsete suhete ja finantsolukorraga) tegureid. Sama näitasid ka elanikkonna uuringud. Sellest tulenevalt on olulisem keskkonna tajumine, mitte aga keskkond ise. Informeeritus: Kuivõrd Tallinna elanikud on informeeritud keskkonnaseisundi olukorrast ja selle võimalikest mõjudest oma tervisele. Kas ja kuidas on püütud 6 sellealast informatsiooni leida? Kuivõrd ollakse teadlikud keskkonnaseisundi kohta kehtestatud normidest?

Sotsioloogia → Keskkond ja säästev areng
10 allalaadimist
Turunduse eksam
69
doc

Turunduse eksam

Ostmine Valiku tulemuseks on ostu sooritamine. Kuid enne tuleb langetada rida teisi otsuseid, mis seonduvad ostukoha (jaekauplus, postimüük,telefonitellimus, internet), ostuaja, makseviisi, teenuste jms. valimisega. Seega ei tähenda ostuotsuse vastuvõtmine veel otsustusprotsessi lõppemist. Pigem on see täiendavate otsustuste algus, mis võivad võtta palju aega ega ole sugugi kergemad eelmistest otsustustest. Näiteks tuleb nüüd kaaluda asjaolusid, mis seonduvad finantsolukorraga, teiste inimeste arvamusega (mida lähedasem isik, seda suurem on tema mõju), ootamatute situatsioonifaktoritega (mõni teine ost muutub olulisemaks, kaupluse osakond suletakse inventuuriks) jne. 26. Ostuosalus ja selle liigitamine Ostuosalus (involvement) näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Harilikult eristatakse kahesugust aktiivsust: kõrge ja madal. Kõrge osalusega (aktiivsusega) on tarbija tavaliselt siis, kui ost on

Majandus → Turundus
436 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun