finantsinvesteeringutega. Esmajoones laenult või muult võlakohustuselt tasutud intressid. Kui ettevõtte ostab sõiduki, siis kajastatakse seda bilansis põhivarana. Kui ettevõte ostab sõiduki laenuga, siis kajastatakse seda bilansis kohustusena ning intressi osa finantskuluna. Ideaalis finantseeritakse ettevõtte tegevust tuludega, mis on laekunud müügist. Alati ei pruugi nendest jätkuda ning tuleb leida muid võimalusi ettevõtte rahastamiseks. Enamasti on alternatiivseteks rahaallikateks pangalaen, väärtpaberiemissioon, omanike laen või mingi muu täiendav investeering. Tuleks otsida võimalikult väikse intressiga rahaallikaid, kuna siis on ka finantskulud väiksemad. Kuidas saab ettevõte parandada oma kasumlikkust?
- Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe aruandes ja tasumata põhiosa lühi- või pikaajalise kohustusena - Põhiosamaksete ja omafinantseeringu summa kapitaliseeritakse, st võetakse bilansis arvele
ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad. Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud. Lühiajaliste väärtpaberite soetamine Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne: D Laekumata dividendid K Dividenditulu (Finantstulu) ja hilisemal laekumusel:
Liisida on vaja aastal 2003 hangitavad arvutid. Arvutite soetamine Sisse- Liisingute Maksta Kuu Arv maks maksumus jääb Juuli lõpp 3 3000 900 27000 August 2 2000 600 18000 Liisimisega seotud kulud finantskuluna (Arvutuste aluseks on Hansapanga kalkulaator.). Kuu, kulu Kuumakse Intress August 4740 240 Sept - jan 7900 400 Veebruar 3160 160 Kokku 47400 2400 Finantskulu 3900
on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. eesti kroonides, ümberhinnatult tehingu toimumise päeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontod bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutuste vahe kajastatakse finantstuluna või finantskuluna. 5.1.1 Kassa Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot "Kassa". Kassapidaja on materiaalselt vastutav isik. Ettevõtte juht peab talle tutvustama kassatehingute sooritamise eeskirju ja tema töölepingus peab kajastuma täielik materiaalne vastutus. . Nõuded sularaha transportimiseks on kehtestatud teede- ja sideministri määrusega nr 16 (13.03.2001), Kassas on raha väljaminekut ja sissetulekut tõendavateks dokumentideks kassa sissetuleku ja kassa väljamineku orderid
võlakirjaomanike nõuete rahuldamist. Eelisaktsiate dividendid on enamasti kumulatiivsed, mis tähendab, et maksmata jäänud dividendid makstakse korraga ettevõtte pankrotistumisel. Dividendide mittemaksmisel ei saa eelisaktsionär algatada pankrotimenetlust, vaid saab hoopis hääleõiguse. Probleemiks on kujunenud eelisaktsiate liigitamine omakapitali või võõrkapitali instrumentideks. Eelisaktsiad tuleks Eestis kajastada omakapitalis, aga eelisaktsiate dividendid arvestada finantskuluna kasumiaruandes. Kui vara jaotamine eelisaktsiate omanikele on emiteerija otsustada, siis on eelisaktsiad omakapitaliinstrumendid (Alver et al. 2004). Eelisaktsiate väljalaskmist ja hoidmist saab seletada turuintressimäära kaudu. Kui intressimäärad tõusevad, siis ei ole mõtet võlakirju välja lasta, valitakse hoopis eelisaktsiad. Kui intressimäärad tõusevad kiiresti, siis eelisaktsiate hind langeb kiiresti.
annaabi.ee 
