TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika....................................................................................
2003 8553397 503807 1,085441 2004 9673036 954861 3,940393 2005 11394925 1114814 2,933452 2006 10589474 955466 2,816687 2007 13693099 2561690 5,80434 2008 15970792 1425841 1,992232 11 Finantsvõimenduse tase Finantsvõimendus (DFL) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. Finantsvõimenduse tase (DFL) arvutame tulu aktsia kohta protsentuaalse muutumise ja ärikasumi protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000. Tabel Finantsvõimenduse tase aastatel 2000-2008
DOL= = =3,50 müügitulu muutus 10 Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%’ne müügitulu suurenemine ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Müük −VC 700−420 DOL= = =3,50 Müük−VC −FC 700−420−200 Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 17. Finantsvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL
Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu meetodil, teiseks intervallhinnangu meetodil. Tegevusvõimendus esineb ettevõttel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL intervallhinnang Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%'ne müügitulu suurenemine ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu
Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk.
kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäibes ettevõtte tulule aktsia kohta. Seega võib seda vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile. Kõige kõrgem koguvõimendus on olnud aastal 2007 (68,53) ja kõige madalam aastal 1999, mil see oli negatiivne (-6,97). Keskmine koguvõimendus oli 33,70. Standardhälve ehk varieeruvus oli 17,35. DFL (finantsvõimendus) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. DFL oli kõige kõrgem aasal 1997 (2,51) ja kõige madalam aastal 1996, jäädes negatiivseks (-0,45). Keskmine DFL oli 1,13 ja standardhälve oli 0,67. DOL (tegevusvõimendus) mõõdab ärikasumi tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. DOL oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999 (-15,27). Keskmine DOL oli 26,06 ja standardhälve oli 17,49. DOL näitab mitu korda on kasumi protsentuaalne
annaabi.ee 
