Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€ Täiendava finantskohustuste igakuise makse leidmiseks lahutame igakuiste finantskohustuste summast kaks praeguse hetke finantskohustust (autoliising
rühm 1. ülesanne Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma, mida taotleja saaks võtta pangast, kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga. LAHENDUSKÄIK Raha CF= 1800€/ neto Kohustused 250€ + 100€ = 350€ / kuu Krediidipoliitika: kohustused ei tohi ületada 30% netosissetulekust Laenuintress 6% aastas a.
· tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele
kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele
Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse järgmistest kasuliku eluea vahemikest: transpordivahendid 6-10 aastat; muud masinad ja seadmed 4-10 aastat muu inventar 2-7 aastat Oluliste või ebastandartsete objektide puhul määratakse amortisatsioonimäär igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis tähendab, et finantsvara või finantskohustuse algset soetusmaksumust on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega: põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul); väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15; RTJ 3). Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile 1. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid
· tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
· tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
· tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).
finantsraskused. 4. Oluline kahju põhitegevusest- alustav ettevõte ei muutu kohe kasumlikuks. Ettevõtte rekonstrueerimine, selle käigus tehakse palju kulusid. Toodangu muutmine. 5. Suutmatus tagada seaduses ettenähtud omakapitali nõuet. 6. Pooleli olev kohtuprotsess, mis kaotuse korral võib tekitada ettevõttele olulise finantskohustuse ehk kahjumi. 7. Oluline turuosa kaotus või oluliste tarnjate kaotamine. AUDITI LEPING Kliendi ülessanne on välja valida audiitor. Adiitori valib organisatsiooni kõrgeim juhtorgan, aktsiaseltsis on kõrgeimaks juhtorganiks aktsionäride üldkoosolek. Kõrgeim organ peab organisatsiooni audiitori vahel sõlmitud lepingu üldkoosolekul kinnitama. Kui seda aga ei tehta ning audiitor annab mitte kõige parema otsuse, mis ei meeldi aktsionääridele, võib tekkida konflikt
kreeditoride täiendavad sanktsioonid. Tasumisega viivitamine võib olla ka ettevõtte finantsstrateegia. Kui klient võimaldab, siis tuleb tasumisega viivitada. 4. Märkimisväärne kahjum põhitegevusest. Hooajaline tootmine (põllumajandus) 5. Suutmatus täita seaduses ette nähtud omakapitali nõutavat taset 6. Pooleliolev kohtuprotsess või majandusvaidlus, mis võib ettevõtte kaotuse korral kaasa tuua olulise finantskohustuse 7. Oluline kaotus tarne- või müügiturgudel Kui audiitoril tekib auditi käigus kahtlus, et tegevuse jätkuvuse põhimõte võiks kahtluse alla sattuda, siis tuleb tal töö käigus koguda piisavalt tõendeid, et kahtlused ümber lükata või saada neile kinnitus. Kui aruanded on koostatud jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt, kuid audiitoril on selle kohta kahtlusi, tuleks nõuda juhtkonnalt selgitust, millest on probleem tekkinud ning kuidas saadakse sellest üle
annaabi.ee 
