Ministeeriumite vastutuspõhimõttest lähtuv halduskultuur. Avaliku halduse reformi strateegiad: 1)Eesmärk oli luua tõhus kodanikule orienteeritud avalik teenistus (keskvalitsuse pädevuse tõstmine; tõhus ja eesmärgile suunatud toimemehhanismid sh parem koordineerimine. 2)2001 avaliku halduse reformi kava hõlmas 5 strateegilist valdkonda: regionaalse arengu tagamine; avalike organisatside funktsioonide optimeerimine; nn eelarve reform, sh finantsjärelvalve suurendamine, sisekontroll; kliendipõhine lähenemine; avaliku teenistuse arendamine. OECD oluline sõnum oli, et rahvas ei jõua oma riiki ülal pidada (vananev rahvastik, vähene sündimus); avalik haldus on killustunud ja detsentaliseeritud (ei toimi ühtse tervikuna) Väljakutsed: 1)tervikliku riigivalitsemise edendamine- pajud ülesanded ei kuulu vaid ühe valdkonna piiresse; analüüsivõimeline ja poliitiliselt sõltumatu ametkond. 2)Ühise
tegevust · Kommunikatsoonijuht ja tarbijahariduse projektijuht töötavad välja finantsinspektsiooni kommunikatsiooni- ning tarbijahariduse edendamise poliitikat · Siseaudiitori töö eesmärk on luua väärtust juhtimiskultuuri ja kontrollikeskkonna arendamise kaudu ja anda juhatusele põhjendatud kindlusetunnde ... · Siseteenudte osakond toetab finantsinspektsiooni töötajate tegevust- pakub kvaliteetseid tuguteenuseid Finantsjärelvalve eesmärk · Finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsus ja teenuse kvaliteedi tagamine · Eesti rahasüsteemi usaldusväärsuse toetamine · Hoiuste, kindlustuskahjude, kogumispensionite jmt väljamaksmise tagamine · Finantssektori effektiivsuse suurenemisele kaasa aitaminene, selle kuritegelikel eesmärkidel kasutamise takistamine · Tarbijate riskide väljaselgitamine, teave ja tugi finantsteenuste valimiseks Missioon ja visioon
teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda. Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade
1905 raputas Venemaad revolutsioon, ta ainus poeg põdes hemofiiliat. Lõpuks saadi lüüa ka I maailmasõjas. Venemaa valitsemine 1717-1917 Peeter I seadis 1717 sisse kolleegiumite süsteemi, need kolleegiumid kujutasid endast midagi meie ministeeriumite taolist, igaühel oma valdkond (välisasjad, armee, laevastik, kohtud, finantsjärelvalve, riigi sissetulekud, riigi kulud, kaubandus, käsitöö). Need asendasid vanu prikaase. Valitsuse juht oli tsaar (keiser) ja valitsus resideerus pealinnas Sankt-Peterburgis. Bojaaride Duuma asemele asutas Peeter I Senati, mis 19. sajandil kujunes kõrgeimaks kohtuinstantsiks. Õigeusu kiriku juhtimiseks asutati Peeter I poolt Püha Sinod. Senise bojaariseisuse asemele kehtestas Peeter I 1722 teenistusastmete tabeli, kus oli 14 auastet:
riskidesse. Peab moodustama sellest kindla %. · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas. · Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidiasutuse seadus §81. 17 Basel II 26. juunil 2004 kiitisid G-10 riikide keskpankade ja finantsjärelvalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelvalve Komitee poolt väljatöötatud pankadele mõeldud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Jõustus 31.12.2006. Seni kehtis 1988. a valminud Basel I. Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama al 2007. a algusest. Miks Basel II? Kasutusele on võetud palju uusi finantsinstrumente, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga). Soov vähendada regulatiivse
kursikõikumiste vähendamiseks. KESKPANK Keskpank on riigi rahasüsteemi korraldav riiklik finantsasutus, kelle ülesandeks on: 1. Rahapoliitika teostamine (rahasüsteemis stabiilsuse tagamine) 2. Raha emiteerimine, 3. Rahatähtede trükkimine (Inglise ja Prantsuse keskpank, mitte Eestis). 4. Riigi valuutareservide hoidmine ja paigutamine. 5. Pangajärelvalve teostamine ehk pangasüsteemi stabiilsuse tagamine (mitte enam Eestis kuna finantsjärelvalve on nüüdsest iseseisev asutus) 6. Maksebilansi koostamine 7. Makromajanduslike analüüside ja prognooside tegemine 8. Tegutseb valitsuse agendina võlakirjade emiteerimisel ja hoiab valitsuse vabu vahendeid (mitte Eestis) 9. "Lender of last resort" pankadele laenu andmine kriisiolukorras (mitte Eestis) Rahapoliitika Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika teostamine on enamikus riikides tehtud ülesandeks täitevvõimust (valitsusest)
annaabi.ee 
