1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali ol...
Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 15.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad
eeskätt viitega füüsilisele pingutusele ja oskuste vahetamisele raha vastu kaader () viitab nõukogudeaegsele perfokaartidel ja paberimajandusel põhinevale kaadri inspekteerimisele; ka mõiste filmindusest organisatsiooni kapital Organisatsioon Materiaalsed Intellektuaalne Finantskapital varad kapital Hooned, seadmed Omakapital, laenud, jm tegevuseks finantsinvesteeringu vajalik vara d Kliendikapital Inimkapital Struktuurkapital Klientide hulk, Töötajate teadmised, Patendid, ulatus, sügavus, oskused, infosüsteemid, lojaalsus motivatsioon protsessid, poliitikad 3 organisatsiooni elutsükkel ja HR Uus tulemine
kaardi väljastamisel. -vaba tagasimaksega krediitkaardid -püsimaksega krediitkaardid 2) arvelduskrediit ja käibekrediidid 3) Tarbimislaenud on eraisikutele, makstakse tagasi igakuuliste tagasimaksetena. 8 4) *Investeerimislaen- keskmise pikkusega või pikaajaline, mõeldud põbi- ja käibevarade soetamiseks. *Projektilaen on laen raha voo alusel, eeldab 3 asja: - Äriplaani olemasolu - Oma finantsinvesteeringu olemasolu - Kindlamaid tagatisi. Investeerimislaenu puhul tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest. Kusjuures laenu tagastamise tähtaeg ei tohi ületada investeeritava objekti eluiga. Iga laen on unikaalne ja muud tingimused on kokkulepitavad. 5) Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel, kus hüpoteegiga tagatakse nii laenu põhiosa kui intresside tagasiostmine. Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust
Stardilaen - kuni 3 aastat tegutsenud ettevõttele ja omanik peab ka andma oma panuse laenu Sildlaen ehk vahelaen. Seda saab kasutada näiteks Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks (sest need makstakse tavaliselt pärast projekti lõppu). Hüpoteeklaen. See on laen kinnisvara tagatisel ja reeglina laenuraha kasutamiseks piiranguid ei ole 15. Liisingu võrdlus laenuga 1. kuni liisingu lõpuni on see finantsinvesteeringu tegija asja omanik. 2. Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja. 3. Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike 4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5. Liisingul tulevad käibemaksud juurde, laenu puhul ei tule Ettevõtte finantseerimine slaid 18. 16
ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 41. Risk ja tulu Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Mida madalam risk seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. 42. Finantsinvesteeringu tasuvuse hindamine Jooksev tulu intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : · Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja
järgi lihtaktsia (või mõne muu investeeringu) nõutavat tulunormi arvutatakse järgnevalt: · E(Ri) = Rf + i (E(Rm) Rf), kus: · E(Ri) aktsia i oodatav tootlus · E(Rm) turu oodatav tootlus · Rf riskivaba intress · I väärtpaberi beeta 6 (A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid.
6.1 Pikaajalised fiinantsivesteeringud Investeerimine on vahendite mahutamine pikaajalise kasumi saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud tähendavad väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) soetamist pikaajalise (üle ühe aasta) kasu saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud arvestatakse bilansis soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (maakleritasud, panga teenustasud, ekspertiisitasud jm). Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6.2 Kinnisvarainvesteeringud
koolis, kohtade arv parklas, jne. Riigieelarveliste asutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevad seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale, vms. Vajalikud andmed saadakse andmebaasidest hiljuti ehitatud analoogsete objektide ehitusmaksumuste tagasiarvestamisel ühe võimsusühiku kohta. Meetodit kasutab eelkõige tellija, kellel tekib idee, kas ehitada või mitte. Ligilähedase hindamise kaudu saab tellija kujundada oma tulevase finantsinvesteeringu suurust. · Kubatuuri meetod - leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. Kasutatavad mahuühiku maksumused saadakse analoogsetelt objektidelt, peale ehituslepingu alla kirjutamist, kus siis lepingu maksumus jagatakse ehitise kubatuuriga. Sel viisil saadud mahuühiku maksumused kogutakse ja süstematiseeritakse firmade andmebaasides. Et tagada tulemuste võrreldavus, tuleb kasutada ühtseid mõõtmispõhimõtteid.
annaabi.ee 
