Hoone remontimise vajaduse ja korrashoiu eest vastutab sisuliselt korteriühistu. Seetõttu on hoone üldkuludes ka remondifond 0,32 /m2, mille abil saab remonttöid teostada. Seega üks variant on kasutada seda fondi remondi rahastamiseks, kuid kuna kütte- ja ventilatsioonisüsteemide maksumused on väga suured, tuleks ikkagi võtta pangalaenu. Järgnevalt pakun välja erinevaid variante remonttööde teostamiseks vajaliku ressursi saamiseks. 1.3 Finantseerimisviis I Kõige mõistlikum oleks antud olukorras kasutada ära remondifondi ressursse ja teha ära vundamendi soojustamine ning trepikodade viimistluse parandamine. Olenevalt sellest, kui palju raha remondifondi kogunenud on, saab töödega alustada koheselt või mingi aja pärast. Oletades, et remondifondis raha ei ole ja selle kogumine hakkab praegusest hetkest ning kestab terve aasta, siis koguneb aastaga 0,32 /m 2 x 5725 m2 x 12 = 21984 , mis tähendab, et
tagatisi. Üldjuhul piisab laenu tagatiseks laenusaaja füüsilisest isikust omanike isiklikust käendusest. Laenu sihtotstarbelisel kasutamisel on käendaja isiklikuks vastutuseks kuni 40% laenusummast. 3.2. Investeerimislaen Investeerimislaen on lihtne ja mugav viis ettevõtte põhivara kasvatamiseks. Samuti aitab investeerimislaen ellu viia firma arendamiseks vajalikke projekte. Investeerimislaen on sobilik finantseerimisviis mitmete, eeskätt pikema tasuvusajaga projektide finantseerimiseks; ettevõtte tegevuseks vajalike hoonete, tootmis- ja laopindade või seadmete soetamiseks; investeeringu toel käibekapitali püsiva juurdekasvu tekitamiseks; terviklike äriprojektide (nt. uue tehnika, tehnoloogia, kaupade ja teenuste juurutamine, firma uue tootmisprotsessi organiseerimine, ehitustegevus jne) elluviimiseks. Üldtingimused:
miinused. MIS ON ÜHISRAHASTUS? Mõistet ühisrahastus on viis projektide finantseerimiseks, mida iseloomustab see, et selleks vajaminev summa kogutakse enamasti suure hulga asjast huvitatud isikute abiga. Sel viisil on igaühel võimalik panustada vastavalt oma võimalustele, samas osaledes ühises, suuremas projektis (Liiv, 2017). Ühisrahastamine (ingl crowdfunding) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis: raha, mida on äriühingutel või ka füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis (Finantsinspektsioon, 2017). Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha
investeeringu finantseerimiskulud võivad tugevalt avaldada mõju ettevõtte finantsvõimendusele ja kapitali hinnale. ROA näitab varade rentaablust ehk tasuvust. Aastate lõikes on ROA olnud varieeruv. Suurim varade tasuvus oli aastal 2001 (12,64) ja väikseim tasuvus oli aastal 1999 (-4,49). ROA võtab eelduseks selle, et ettevõte kasutab finantsvõimendust ja finantsstruktuur määrab investeeringu finantseerimiskulud ning üksiku investeeringu finantseerimisviis ei mõjuta oluliselt ettevõtte üldist kapitali hinda. D/E näitab kohustuste suhet omakapitali. D/A näitab kohustuste suhet bilansimahtu. A/E näitab omakapitali suhet bilansimahtu. Kohustuste suhe omakapitali on aastate lõikes olnud stabiilne. Aastatel 2001 kuni 2008 on suhe üsna sarnane, samuti ka 1996. aastal. See näitab, et kohustusi on ettevõttel vähem kui omakapitali. Kohustuste suhe bilansimahtu on püsinud üsna ühtlasena, jäädes umbes 50% juurde.
alternatiivsete võimaluste vahel piiratud ressurssidega tingimuse juures. Investeeringuid võib jaotada: - reaalinvesteeringud (maa, ehitised, sisseseade, kaubavaru soetamine), - finantsinvesteeringud (väärtpaberite soetamine), - mitteainelised investeeringud (R&D, koolitus, keskkonnakaitse, kaubamärgi soetamine) Projektide analüüsimisel tuleks hoiduda arvestamast nende elluviimisel kasutatavate potentsiaalsete finantseerimismeetoditega, st. finantseerimisviis ei ole oluline projekti tasuvuse üle otsustamisel. S.o. investeerimisotsus tuleks hoida lahus finantseerimisotsusest. Mudeli koostamisel arvesta: - kasutatakse üksnes inkrementaalseid (s.o. juurdekasvulisi, vaid hinnatavast projektist tulenevaid) rahavoogusid. (Kui rahavoog ei ole projektist sõltuv, siis seda sisse ei arvesta) - rahavood võiksid soovitavalt olla maksujärgsel tasemel - valitud diskontomäär peab olema rahavoogudega samal tasemel
6. Ülesanne. EBIT-EPS analüüs (finantseerimiskavade mõju EPS-ile) Näide: Ettevõte analüüsib 10-miljonilise projekti finantseerimist kas täielikult omakapitalist 100 eurot maksvate lihtaktsiate emissiooniga või 25% ulatuses 10%-lise intressimääraga võlakirjade ja 75% ulatuses uute lihtaktsiate emissiooniga. Projekti intresside ja maksude eelseks kasumiks (EBIT) loodetakse saada 1,6 miljonit eurot. Kumb finantseerimisviis on ettevõttele kasulikum ning millise EBIT taseme puhul on mõlemad finantseerimisvõimalused samaväärsed. Lahendada ülesanne tingimusel, et ettevõttel pole tulumaksukohustust. Teha joonis. Vastus: (EBIT 0)/100 000 = (EBIT 250 000)/75 000 siit EBIT* = 1 milj. Kui ettevõte planeerib ärikasumi suuruseks 1.6 milj, siis on kasulikum laenu kaasabil finantseerimine, sest EPS on kõrgem (EPS = 18 eurot versus 16 eurot). Projekti EBIT-EPS analüüs
annaabi.ee 
