0.5 1 1.5 2 2 -5 000 -10 000 -15 000 -20 000 -25 000 Kasumilävi: Q 0 256 300 390 70,000 60,000 50,000 40,000 30,000 20,000 10,000 0 0 50 100 150 200 FC+DEP VC Finantseerimisstruktuuri analüüs Plaanitav võlakordaja 50% Võõrkapitali suurus segafinantseerimisel 15,000 Omakapitali suurus omafinantseerimisel 30,000 Omakapitali suurus segafinantseerimise 15,000 EBIT* 1,800 EBIT eelarveline 2,830
Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q – müüdud kogus, V – muutuvkulud ühiku kohta, F – püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15. Võimendusanalüüsi andmeallikad ja mõõdikud Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust.
või eesrindliku ja tugeva firma võlakordajaga või konkurendiga. d) Omakapitali tootluse ja hinna muutumise võrdlus võlakordaja suurenemine tõstab reeglina nii omakapitali tootlust kui ka omakapitali hinda e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39. EBIT-EPS analüüs (võimendusanalüüs) Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: · Ainult omakapital · Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata
Ilmutatud kujul EBIT avaldub: EBIT*=Ie*CSd+e-Id+e*CSe/CSd+e-CSe, kus EBIT* - ükskõiksuspunkti EBIT. Finantseerimisotsuse tegemisel võrreldakse projekti tegelikku EBITit soovitud finantseerimisstruktuuriga EBIT-EPS-analüüsil saadud EBITi ükskõiksuspunktiga. Tegelik EBIT EBIT* suurem -> võib valida soovitud finantseerimisskeemi. Vastasel juhul omafinantseerimisega finantseerimisskeemi või lihtsalt vähendada võõrkapitali osakaalu soovitud finantseerimisstruktuuri ja teha uus EBIT-EPS-analüüs 40) Kapitali struktuuri teooriad Traditsiooniline teooria kasutades mõistlikult laenukapitali, võib ettevõte alla viia kapitali keskmise hinna ja tõsta oma turuväärtust. Iga ettevõte peab saavutama lähtudes individuaalsetest tingimustest oma kapitali optimaalse struktuuri. Kaasaegne teooria iga firma jaoks on oma optimaalne kapitali struktuur. Laenukapitali eeliseks on maksuefekt (suurendades laenukapitali võib firma laiendada oma kapitali
EBIT on seotud müügi laekumisega ning kui EBIT-t ei teki, ei saa ka intresse maksta. Mida suurem EBIT-i baas, seda vähem mõjutab see äririski. Riski mõjutavad e/v kulude struktuur, toote nõudmise näitajad, konkurentsivõrk majandusharus. Mida suurem ettevõtte äririsk, seda madalam on tema optimaalne võlakordaja. Mida kõrgem on püsikulude tase, seda suurem on ka äririski tase. Finantsrisk (financial risk). Põhjustatud ettevõtte finantseerimisotsustest. Õige finantseerimisstruktuuri valiku puhul seotud: 1) selle kasumiosa täiendava varieeruvusega, mis on ettevõtte aktsionäridele kättesaadav; 2) täiendava pankrotiohuga, mis tuleb võõrkapitali kasutamisest. Tegevusvõimendi, kasutamisvõimendi, funktsioneerimiskangiefekt, kasutamis- ehk toimimisefektiivsuse tase (degree of operating leverage, DOL) - Ettevõtte kulude struktuuris on püsivad tegevuskulud, millest tekibki tegevusvõimendus
12 Kui kasumiläve arvutatakse rahalises väljenduses, siis võib ühe ühiku müügihinna ja muutuvkulu asemel olla ka müügikäive ja muutuvkulud ise. Ühikulise kasumiläve puhul peavad nad olema antud valemis ühe ühiku kohta. 12 13 8.9. EBIT-EPS-analüüs Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma- ja võõrkapitali. Valikute hulgast tuleb valida selline finantseerimisskeem, mis annab kõrgeima EPSi taseme. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavaliselt järgmised: 1) ainult omakapital; 2) mingi osa omakapitali ja mingi osa võõrkapitali.
annaabi.ee 
