DTL punkthinnang DTL= Q*(P-VC)/Q*(P-VC)-FC-[PD/(1-t)] 20) Finantseerimisstruktuur ja selle analüüs - ? Kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma- ja võõrkapitali. Valikute hulgast tuleb valida selline finantseerimisskeem, mis annab kõrgeima EPSi taseme. Tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavaliselt järgmised: ainult omakapital, mingi osa omakapitali ja mingi osa võõrkapitali. Finantseerimisotsuse tegemisel võrreldakse projekti tegelikku EBITit soovitud finantseerimisstruktuuriga EBIT-EPS-analüüsil saadud EBITi ükskõiksuspunktiga. Kui tegelik EBIT on ükskõiksuspunkti EBITist suurem, siis võib valida soovitud finantseerimisskeemi. Vastasel juhul tuleb eelistada aga oma finantseerimisega finantseerimisskeemi või lihtsalt vähendada võõrkapitali osakaalu soovitud finantseerimisstruktuuris ja teha uus EBIT-EPS- analüüs 21) Kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamine
Selleks sobib oma ulatuse ja ülevaatlikkuse poolest näiteks projektiettepaneku formaat. (Salla, 2007, lk 27) Plaani juurde kuuluvad skeemid, graafikud ja detailkirjeldused esitatakse plaani lõpus lisadena. Soovitav on esitada lisadena: ülesannete kirjeldused; ajagraafikud; eelarve ja rahavoogude plaan; projektorganisatsiooni skeem; sidusrühma skeem; lepingud; hetkeseisu- ja riskianalüüsid jne. Lisad sõltuvad eelkõige sellest kellele plaan esitatakse, nt finantseerimisotsuse ning projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada projekti täitjate elulookirjeldused ning eelarve; ülesannete detailsed kirjeldused on kasulik liita töövahendiks mõeldud plaanile. Tavaliselt viidatakse lisadele plaani vastavas alaosas, nt ajagraafikule viidatakse punktis 2.3 jne. (Salla, 2007, lk 27) Kuigi projekti plaan on valmis, tuleb see koos lisadega enne kinnitamist kriitiliselt üle vaadata
Enamikul juhtudel kasutatakse siiski spetsiaalseid formulare, mis kergendavad oluliselt projektiplaani koostamist. Iga projekti plaani lõpus esitatakse tavaliselt lisadena: 1. skeemid (nt projektiorganisatsiooni skeem) 2. graafikud (nt ajagraafik) 3. hinnapakkumised 4. toetus ning garantiikirjad 5. eelarve 6. projektis osalejate CVd 7. lepingud allhankijatega jms. Lisad sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan esitatakse. Näiteks finantseerimisotsuse või projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada läbiviijate elulookirjeldused ning eelarve, töövahendiks mõeldud plaanile on kasulik liita aga ülesannete detailsed kirjeldused. Tavaliselt viidatakse lisadele plaani vastavas alaosas. Kuidas projektiplaani koostada? Projekti plaanil ei ole ideaalpikkust või mahtu. Siin kehtib printsiip, et nii pikk, kui vajalik, ja nii lühike, kui võimalik
Dünaamiline versioon kompromissiteooriast väidab, et on optimaalne laenuvahemik. Laenukapitali kaasamise plussid: - Maksueelis (kui on kasumi maksustamine) - Vähendab osanike ja juhtkonna vahelist huvide konflikti Laenukapitali kaasamise miinused: - Suureneb finantsraskustesse sattumise risk - Konflikt võlausaldajate ja osanike vahel. - Väheneb finantsiline paindlikkus Finantshierarhia teooria Eksisteerib paremusjärjestus, mida valida finantsotsuste tegemisel Finantseerimisotsuse langetamisel tuleks arvestada: - Milline on ettevõtte laenuteenindusvõime? - Milline on peamiste konkurentide kapitali struktuur? - Millises elutsükli faasis ettevõte paikneb? - Millised on omanike soovid/ootused? - Millise signaali annab vastuvõetud finantseerimisotsus turule? - Millised on turul olemasolevad võimalused ja piirangud? Kapitali kulukuse määr Kapitali kulukuse määr (cost of capital) näitab millist tulusust peab ettevõte teenima
CS D + E aktsiate arv segafinantseerimisel. Antud võrrandis tuleb tähele panna, et vasakul pool võrdusmärki on EPS ainult omakapitaliga finantseerimisel ja paremal pool on EPS segafinantseerimisel. Ilmutatud kujul EBIT avaldub järgmiselt: I E CS D + E - I D + E CS E (8.42) EBIT = , CS D + E - CS E kus EBIT ükskõiksuspunkti EBIT. Finantseerimisotsuse tegemisel võrreldakse projekti tegelikku EBITit soovitud finantseerimisstruktuuriga EBIT-EPS-analüüsil saadud EBITi ükskõiksuspunktiga. Kui tegelik EBIT on ükskõiksuspunkti EBITist suurem, siis võib valida soovitud finantseerimisskeemi. Vastasel juhul tuleb eelistada aga omafinantseerimisega finantseerimisskeemi või lihtsalt vähendada võõrkapitali osakaalu soovitud finantseerimisstruktuuris ja teha uus EBIT-EPS- analüüs. 8.10. Äriprojekti riskianalüüs
23 0,07 FV3 = 25000 1 + = 30731 krooni. 2 Nüüd tuleb otsida intressimäära, mis annaks sama vastuse ka liitintressimäära valemi asemel lihtintressimäära valemit kasutades. See intressimäär ongi aastane ekvivalentne intressimäär: FV3 = 25000 (1 + 0,0764 3) = 30731 krooni. Aastase ekvivalentse intressimäära leidmine on aktuaalne pangalaenude puhul ning lühiajaliste finantseerimisotsuse tegemisel (sh debitoorse võlgnevuse juhtimisel). Sellest räägitakse pikemalt lühiajalise finantsplaneerimise ja pangateenuste peatükis. Eespool toodud näited olid elementaarsed, aga intressiarvestuses on igasuguseid nüansse. Neisse tasub süveneda, kuigi üldine käsitlusviis annab peaaegu sama vastuse, eriti väiksemate rahasummade puhul. Põhilisi nüansse tutvustatakse lühiajalise finantsplaneerimise, kapitali hinna ja pangateenuste peatükis. Siiski
annaabi.ee 
