Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g Protsendiliselt teeb see: 106.3/138=0.77 e. 77% Antud lahusest peaks välja sadenema 14x0.77=10.78 KNO3 Vett võtan veidi rohkem,kui arvutuste järgi ette nähtud. Kaalun soola keeduklaasi ning lisan vajaliku koguse vett ja kuumutan lahust klaaspulgaga segades veidi üle 70ᵒC kuni sool on lahustunud. Seejärel filtrin selle kohe filterpaberi ja lehtri abil keeduklaasi ning jahutan 20ᵒC-ni. Seejärel filtrin uuesti läbi filterpaberi ning kuivatan selle peale jäänud kristallid, kuni need enam ei kleepu. Kaalun soola massi. m = 6,0g Arvutan saagise: 1)puhastamiseks võetud soolakoguse suhtes 6,0g/14g * 100% = 42,8% 2)teoreetiliselt võimaliku soolakoguse suhtes 6,0g/10,78g*100%=55,6%
1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). ( soola ja liiva segu mass) 2. Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 cm3) destilleeritud veega. 3. Filtreerin lahus. Selleks valmistan valge lindiga filterpabeist kurdfilter, asetan see klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. 4. Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. 5. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesen paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. 6. Lahus valan mõõtesilindrisse. Lisan mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. (Lahus sai valmis, V=250 cm3) 7. Mõõdan areomeetriga lahuse tihedus.(=1,0172 g/cm3, sellest väiksem tihedus
reaktsioonisegu, mis on 0-prooviks, ja viin esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi. Loksutan läbi ja jätan sademe settima. Kaseiini asetan tagasi termostaati 5 minutiks. Kordan sama operatsiooni 5-minutiliste intervallidega veel 3 korda. Jätan katseklaasid proovidega umbes 10-15 minutiks täielikuks sadestumiseks seisma. Panen valmis 4 puhast katseklaasi koos plastlehtrite ja paberfiltritega. Kui sademed on põhja settinud, filtrin selged lahused kuivadesse katseklaasidesse. Kui mõni lahus on pärast filtrimist veel hägune, filtrin seda lahust uuesti. Määran nende nelja proovi optilise tiheduse väärtused spektrofotomeetria meetodil lainepikkusel 240 nm. Kasutan 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Saan järgmised tulemused. 0,24 0-proov 61 0,27 5:20 min 49 10:20 0,39 min 42 15:15 0,45 min 56
Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toimub reaktsioon 2CuSO4 + 4NaHCO3 → (CuOH)2CO3↓ + 2Na2SO4 + 3CO2↑ + H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades. Kui see temperatuur on saavutatud ja lahus muutunud rohekamaks, asetan selle külma veega täidetud nõusse jahtuma
ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidan 3/4 ning klaaspulga tõstan kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Väldin suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Pesen keeduklaasi ja liiva jäägi keeduklaasis paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidan filtri destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Loputan liiva keeduklaasist kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte mingil juhul ei tohi valada liiva kraanikaussi!
Täpselt 5 minuti pärast võtan saa pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja klaasi sisu loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan veel 2 korda, s.t. ensüümireaktsiooni 10-ndal ja 15-ndal minutil. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasit jätan 15 minutiks sademe formeerumiseks. Sel ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustan neid väikeste plastlehtrite ning paberfiltritega. 15 minuti pärast filtrin kuivadesse katseklaasidesse. Saadud filtraadid on täiesti selged. Spektrofotomeetril määran nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Minu tulemused: I. 0,310 A II. 0,436 A III. 0,523 A IV. 0,747 A Kaliibrimisgraafikult leian vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsioon. Türosiini kontsetratsioon: I
intervallidega veel kaks korda,s.t reaktsioon 13-ndal ja 18-ndal minutil. Peale viimase proovi võtmist võtan reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine 1) Proovidega katseklaasi jättan täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. 2) Panen 4 puhta kuiva katseklaasi valmis ning varustan need plastiklehtrite ja filterpaberitega. 3) Proovid filtrin kuivadesse katseklaasidesse.Filtrile jäänud sade pole vajalik. 4) Spektofotomeetril määran nelja erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm,kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Katse tulemused Optiline tihedus: 1) 0 proov esimene katseklaas-3-ndal minutil võetud proov 0,173 ABS 2) Teine katseklaas- 8-ndal minutil võetud proov 0,198 ABS
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest (väljasoolamine). Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on aga vaja soola küllastunud lahust. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisan võrdse mahu (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutan ja jätan viieks minutiks seisma. Tekkinud globuliinid eraldan filtrimise teel, filtrin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastumiseni (vahepeal loksutades). Moodustub albumiinide sade. Mõlemad sademed olid valged, kuid albumiinide sisaldus oli kindlasti kõrgem, kui globuliinide oma, sest globuliinide sadestamise puhul oli lahus veel võrdlemisi läbipaistev, kuid albumiinide sadestamisel oli sadet rohkem ja läbipaistvus väiksem. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Töö käik · Katseklaasi 2ml munavalku · Lisan 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust · Loksutan ning jätan seejärel 5 minutiks seisma (tekib sade) · Filtreerin lahuse · Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni lahus on küllastunud (sool ei lahustu enam) Munavalgule (NH4)2SO4 lahust lisades tekib poolküllastunud lahus ning tekivad globuliinid (sade), mille filtrin välja. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel lahusele kuni sool enam ei lahustu, on lahus küllastunud ning tekivad albumiinid valged niitjad moodustised. Kuna poolküllastumata lahuses oli sade suurem, oli globuliinide hulk suurem. Seega on munavalgus enam globuliine kui albumiine. 1.1.5 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgetel temperatuuridel kõik valgud denatureeruvad pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad
annaabi.ee 
