Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu. Longituud-uuringud erinevate ajaperioodide võrdlus Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring Juhtumiuuring väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine Võrdlev uuring üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine Uurimisparadigmad Uurimisparadigma püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat: Positivistlik lähenemine Interpretatiivne lähenemine Realism Uurimisparadigmad Uurimisparadigma Põhiidee Uurimisstrateegia Riigiteaduste paradigma Positivism Objektiivne reaalsus, Kvantitatiivne Biheivorism,
erakond, liikumine… • Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine – Võib olla suure arvu juhtumite (Large N) analüüs ja laiemaid üldistusi pakkuv võrdlus – Võib ka olla väiksema arvu juhtumite analüüs (Small N) ja sügavutiminev võrdlus Uurimisparadigmad I • Uurimisparadigma – püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele: – Mis on sotsiaalne reaalsus – kas ta on objektiivselt olemas ja eksisteerib meist sõltumata või ta on meie konstruktsioon/kujutlus (nn. ontoloogilised eeldused)? – Kuidas me saaks sotsiaalset reaalsust uurida ja seletada – kas sarnaselt nagu loodusteadustes - vahetult tunnetada ja uurida, või on sotsiaalteadustes oma spetsiifilised uurimisviisid (nn. epistemoloogilised eeldused)? • Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat:
vapustavalt optimistlik, vastupidi kui on hääl varjust, siis pealkiri juba sümboliseerib seda, mida käsitlema hakkab üksindus, vaesus, viletsus. Surma teema. Kuna reisib välismaal, siis on ükskuid visandeid suurlinnadest, Pariisist näiteks. Võtab inimese anonüümsuse ja üksinduse. ,,Kontvõõras" luuletus, öeldakse selle kohta, kes tuleb kutsumata. Mure on selline, mis kui vallutab inimese. Suruma paratamatuse ja inimese ajalikkuse teema toovad sisse sellise filosoofilisemat laadi luuletused. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" on hoopis teise tonaalsusega luulekogu. Elujaatav, kuid elujaatav optimistlik selles mõttes, et Under poetiseerib kogu inimest ümbritseva looduse. A. Schweitzer eluvaateid tunneb, edukas arst Saksamaal, kes jättis ilusa elu, patsiendid ja varanduse, läks Aafrikasse ja läks sinna elama ja vaeseid ravima. Postulaat aukartus elu ees. Ballaad ,,Õnnevarjutus". Ballaad on jutustava sisuga luuletus
Näiteks pastaka loomine. Selle eesmärgiks on ainult see, et oleks võimalik panna kirja teksti või joonistada kujundeid. Kuid on olemas loominguid, milles eksisteerib mingisugune ,,filosoofiline" mõte, sisu. On ju olemas palju kauneid maale, milles on kujutatud inimesi, maastikke, eluolusid jne. Oleme näinud palju suuri ja ka väikseid skulptuure. Pastakat luuakse ainult kirjutamiseks või joonistamiseks, kuid maali loomine on ,,vaimsem" tegevus ja see ,,omab" sügavamat-filosoofilisemat sisu, mõtet. Sama on ka näiteks kirjandi kirjutamisega. 3 Selline ,,liigitamine" tuleneb just sellepärast, et erinevatele asjadele on ,,omistatud" erineva ,,sügavusega" mõtteid, tähendusi. Mõnedel on seda rohkem, mõnedel on seda aga jälle vähem. Teame seda, et närvirakud ehk neuronid moodustavad aju ( närvisüsteemi ). Aju on neuronite kogum kui üks tervik
Näiteks pastaka loomine. Selle eesmärgiks on ainult see, et oleks võimalik panna kirja teksti või joonistada kujundeid. Kuid on olemas loominguid, milles eksisteerib mingisugune ,,filosoofiline" mõte, sisu. On ju olemas palju kauneid maale, milles on kujutatud inimesi, maastikke, eluolusid jne. Oleme näinud palju suuri ja ka väikseid skulptuure. Pastakat luuakse ainult kirjutamiseks või joonistamiseks, kuid maali loomine on ,,vaimsem" tegevus ja see ,,omab" sügavamat-filosoofilisemat sisu, mõtet. Sama on ka näiteks kirjandi kirjutamisega. 3 Selline ,,liigitamine" tuleneb just sellepärast, et erinevatele asjadele on ,,omistatud" erineva ,,sügavusega" mõtteid, tähendusi. Mõnedel on seda rohkem, mõnedel on seda aga jälle vähem. Teame seda, et närvirakud ehk neuronid moodustavad aju ( närvisüsteemi ). Aju on neuronite kogum kui üks tervik
Näiteks pastaka loomine. Selle eesmärgiks on ainult see, et oleks võimalik panna kirja teksti või joonistada kujundeid. Kuid on olemas loominguid, milles eksisteerib mingisugune „filosoofiline“ mõte, sisu. On ju olemas palju kauneid maale, milles on kujutatud inimesi, maastikke, eluolusid jne. Oleme näinud palju suuri ja ka väikseid skulptuure. Pastakat luuakse ainult kirjutamiseks või joonistamiseks, kuid maali loomine on „vaimsem“ tegevus ja see „omab“ sügavamat-filosoofilisemat sisu, mõtet. Sama on ka näiteks kirjandi kirjutamisega. 3 Selline „liigitamine“ tuleneb just sellepärast, et erinevatele asjadele on „omistatud“ erineva „sügavusega“ mõtteid, tähendusi. Mõnedel on seda rohkem, mõnedel on seda aga jälle vähem. Teame seda, et närvirakud ehk neuronid moodustavad aju ( närvisüsteemi ). Aju on neuronite kogum – kui üks tervik
annaabi.ee 
