,,Dorian Gray portree" on filosoofiast pungil raamat, mis nö ketrab ühe noormehe elu saatuslikust kohtumisest päevani, mil ta sureb. See, mis nende hetkede vahele jääb, ongi üks paras müsteerium. Valmistusin raamatu lugemiseks kohe pärast jõule, endal kõht maiustustest pungil. Nagu mul harjumuseks, haarasin raamatu kõrvale ka tassi kohvi. Peale raamatu sissejuhatust kärssasid mu ajud nagu kangale unustatud triikraud. Kõik oli nii filosofeeriv, minu jaoks midagi uut ja segavat. Raamatu enda esimene lause oli pikk pool lehekülge ning see juba muutis mind kriitiliseks. Viskasin raamatu käest ja selle lugemiseni jõudsin alles nädal hiljem. Eelnev lõik polnud mõeldud vastiku tagamõttega. Selle raamatu puhul tulebki valmis olla filosofeerimiseks, keerdkäikudeks ja paljudeks metafoorideks. Lord Henry oli raamatutegelane, kes lihtsalt viskas enda filosoofilisi lauseid teistele näkku. Ma isegi ei
Fakti konstateeringule järgneb poleemilisus, pildile järgneb filosoofiline mõtisklus, autorikõnele tsitaat, vastusele uus küsimus. Et tervikutunne ei hajuks, tulebki eri lõikude sidumisel silmas pidada töö kui terviku teemat. Lühem ja kontsentreeritum lõik mõjub efektiivsemalt. 4. Essee mõttearenduse ühtsust kannab autori hoiak. See võib olla külmalt intellektuaalne või ka irooniline, skeptiline, tundeline, filosofeeriv, prohvetlik. Igal juhul tuleb säilitada oma nägu, st valida üks eelpool nimetatutest. 5. Värvikas keelekasutus ei lase lugeja huvil raugeda. Ka teksti graafika (sõrendused, rõhutused, lõikudeks liigendatus) ja kõlapilt (kordused, häälikute valik jne) mängivad oma osa teksti nauditavaks tegemisel. 6. Esseist ei saa endale lubada mõtte nürinemist loo lõpul, vaid koondab sinna
Haarde laiendamiseks toodi mängu ka teised iidsed rammujõuga tegelased (Ulysses, Samson jt). Järgnevatel aastatel ilmutatud filme võib kokku võtta sõnapaariga Hercules against... : «Hercules Against Rome» (1960), «Ulysses Against Hercules» (1961), «Hercules Against the Sons of the Sun» (1963), «Hercules Against the Moon Men» (1964) jne. Ja inspiratsiooni jätkus ka kirjanikele Janette Winterson`i filosofeeriv lugu Kreeka mütoloogia tuntuima tegelase Heraklese seksuaal- ja raevuseiklustest ning tema sõbrast Atlasest, kelle ülesandeks on hoida Maakera enda kukil ja kes ühel päeval näiteks kosmoses tiirleva Laika ära päästab. Heracles on andnud ainet kunstnikele, kirjanikele, filmiloojatele, ajaloolastele jne. Ta on Kõige tähtsama Kreeka jumala ning inimese järeltulija ning omab mõlemate geene. Kas pole mitte ideaalne kombinatsioon
maailmavaateid. Ta oli esimene kirjanik, kes tõi eesti kirjandusse modernismi ning euroopalikkuse. Seda muidugi soodustas paguluses viibimine. Ajakirjanik Erkki Luuk on leidnud, et Ristikivi suudab igaühele midagi pakkuda. Kellele ei meeldi humoristlikud külaainelised novellid, võivad huvituda tema reisikirjadest või pagulusaastate nukrusest. Viimast tõstab Luuk eriti esile. Võib isegi nõustuda, sest tema luulekogu ,,Hingede öö" tekitas vastakaid arvamusi, oli väga filosofeeriv ning pakub kõneainet tänaseni. Karl Ristikivi on tihtipeale võetud kui ühekülgset eesti pagulaskirjanikku. Tõsi on aga see, et ta ise ei otsinud enesele kirjanikuna kergemaid teid, vaid leidis enamasti just selle kõige raskema ja keerukama, suutes käia oma teekonna lõpuni imetlusväärse sõltumatuse ja väärikusega Ühe artikli põhjal saabki võtta kokku Ristikivi kõige suurema panuse meie
antud. Kross balansseeris kord faktitõe ja väljamõeldise piiri peal, teinekord aga oli peensusteni faktitäpne. Kui toetuda kirjaniku enese skeemile ajaloolise romaani neljast tüübist, võib öelda, et Krossi kogulooming hõlmab jooni neist kõigist. Kui Scotti arvates pidi üks õige ajalooline romaan olema ajalooliselt täpne ning problemaatika tõsine, siis Kross nii jäik polnud. Krossi meelest pidi ajalooline romaan olema amüseeriv, reprodutseeriv, analogiseeriv ja filosofeeriv(2). Krossi ajalooline proosa jätab avatuks erinevad lugemisvõimalused. Eks seetõttu on ka tema romaanid populaarsed väga laia ja väga erineva lugejaskonna hulgas. Ka Soomes armastatakse ja hinnatakse Jaan Krossi. Kross ise on öelnud, et kõige paremini lähevad tema raamatud Saksamaal ja Soomes, sest seal saadakse neist kõige paremini aru. Oma tähtsamaiks teoseks peab kirjanik ise aga romaani ,, Kolme katku vahel".
õlekuhjade vahele. Sestsaadik peale näidati talle näpuga. Arvet ise lapsest ei hoolinud. Helmi pidi ta üksi üles kasvatama. Ta rühmas kõvasti ja saatis palga Tartusse, et poeg saaks koolitatud. Poeg Manivaldist sai loomaarst. Poeg abiellus ja ehitas alevisse maja. Helmi kandis neile liiva. Mõlemad olid ema vastu kurjad. Lõpuks ei pidanud Helmi vastu ja suri Perekond: poeg Manivald Surmapõhjus: loomulik surm 4.34. Martin Jälle Sünnikoht: Harala Olemus: filosofeeriv; tõe tagaajaja; Filosoofia: Tõde on libe kui kala, tõde lipsab pidevalt käest. Võimalik, et see on üks vigurimeeste väljamõeldis. Lugu: Tutvustas oma tõeteooriat Hugo Pässile, aga too vaid naeris ja ütles, et tõde tuleb varsti Haralasse, ning siis peab valvas olema, et tõde mitte valega sassi ajada. Kui ta suri, ei julgenud poeg teda puudutadagi. Seepärast astus ta Viimsepäevakohtu ette katkiste sokkide ja ajamata habemega. Perekond: poeg Surmapõhjus: loomulik surm 4.35
.. ette planeerimine __ B Seosed __ B ... seostest arusaamine __ C Ideed __ C ... asjade üle arutleda __ D Teod __ D ... iseseisvus __ 3. 4. A Järjekindel __ A Praktik __ B Põhjalik __ B Lugeja __ C Filosofeeriv __ C Mõtleja __ D Kiire __ D Tegutseja __ 5. 6. A Hea kirjeldaja __ A Hoolas üksikasjades __ B Hea kuulaja __ B Süsteemne tervikpildis __ C Hea rääkija __ C Uusi ideid genereeriv __ D Hea asjade ära tegija __ D Hea elluviimises __ 7
annaabi.ee 
