järeleandmatuna, isegi jultununa. Sokratese kõnes ei leidu andekspalumise raasugi. Mehed, kes esitasid süüdistuse Sokratese vastu, olid- on selles võimalik vahelda?- auväärsed kodanikud. Nad olid sügavalt mures selle vimlise hukatuse pärast, mida Sokrates nende arvates enda ümber külvas. Meeste motiivides ei sobi kahelda; nad toimisid oma parima äratundmise järgi. Kas Sokratest ei oleks saanud sundida loobuma avalikust filosofeerimisest? Kas ei oleks piisanud 7 keelust avalikult tegutseda? Selliseid ettepanekuid tehti. ,,Isegi kui teie siis ütleksite: ,,Sokrates, praegu ei kuula me Anytost ja laseme sind vabaks, muidugi sel tingimusel, et sa sääraste uuringute ja filosoofiaga enam ei tegele; kui sind aga veel kord sellelt tabatakse, pead sa surema!"- kordan veel, et kui te mind sel tingimusel vabastaksite, ka siis ütleksin
4) Filosoofianõuandlad - eile, kes psühhoanalüütiku, sensitiiv, astroloogi käest abi ei saanud, suhteliselt meetodivabad – siiras dialoog, alternatiivsed vaatenurgad, seletuste otsimine jne. Käsitlevad elu ja surma küsimusi, moraalseid dilemmasid jne. 5) Kriitiline mõtlemine - filosoofiaga tegelemine edendab võimeid, mida on elus mujalgi vaja – kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, eelduste ja argumentide tuvastamine 6) Psühholoogiline heaolu - rõõm filosofeerimisest ja selle tulemustest : maailm läheb ühtäkki selgeks; kirgastumine, õndsus; rõõm nägemisest, kuidas asjad on omavahel seotud; mõistmise ja mõtestamise rõõm; mõtlemine on mõnus ( H. Runnel) Isegi kui filosoofia on „kasutu“, ei tähenda see „väärtusetust“ ega „mõttetust“. Filosoofiaga tegeletakse tema enda pärast. Filosoofia on ka omakasupüüdmatu tõe otsing. 11.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod.
Bibihhin mainib ka seda, et maailma kõrval on inimene tühine ning mõttetu. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Bibihhin ütleb, et me ei tea, misasi see tervik on, kuid me tunneme selle alati ära. Samuti ütleb ta, et terviklikkust pole võimalik määratleda mõõtmise kaudu, vaid teda on võimalik tajuda vaid läbi meeleolu. 5. Mis teeb maailma mõistmise tänapäeval raskeks? Maailma on tänapäeval raske mõista seetõttu, et me ei pea lugu arutlemisest ning filosofeerimisest. Me usaldame pigem intuitsiooni ja tahet, kui mõistust. Me ei tea, kust kaudu enda kohta maailmas otsida, sest meis valitseb "peataolek". Aga sellegipolest tahame me nii väga leida enda tõelist kohta maailmas. 1. Mida koopa allegooria sümboliseerib? Koopa allegooria sümboliseerib seda, kuidas inimesed ei tee vahet näiisel ning tõelisel. Inimeste jaoks on tegelikkus kõik see, mis on kooopas, kuid nad ei mõista, et tegelikkus ja tõde asub koopast väljaspool
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks
teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 13. Millist otstarvet on filosoofiale omistatud? 1. Tõe kasulikkus: filosoofia kui midagi prkatilist, maailma olemisest saab teada kuidas peab olema. 2. Ühiskonna hüvanguks / maailma parandamine: teha ühiskonna elu paremaks, meie elu hüvanguks. 3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest. 4. Filosoofia on kasutu: 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks?
ilmselt selle isiku jaoks absoluutse kehtivusega norm. Kuid kuidas on Sokratese järgi põhjendatud antud normi absoluutne kehtivus? Kindlasti ei toetu kõne all oleva normi kehtivus avalikule arvamusele nagu väitis Protagoras. Sellele osutas Sokrates oma kaitsekõnes, üteldes, et ta ei saaks vastu võtta pakkumist kinkida talle elu ja vabadus tingimusel, et ta oleks valmis võtma endale kohustust loobuda edasises elus filosofeerimisest. Niisugusele kujutletavale pakkumisele vastab Sokrates: “Austan ja armastan teid, ateenlased, kuid kuuletun siiski pigem jumalale kui teile …” (29 d). Niisiis paistab Sokrates esmapilgul valivat absoluutse kehtivusega normi põhjendamisel eelmises loengus kirjeldatud neljast normiõigustamise strateegiast kõige traditsioonilisema, nimelt sellise, kus baasnormi põhjendatakse jumala tahtega. Samas ei ole aga Sokratese poolt absoluutselt
annaabi.ee 
