onupoeg" ja autor Lydia Koidula Esimene kutseline teater avati tartus Vanemuises aastal 1906, pealkiri ,,Tuulte pöörises" ja autor August Kitzberg. FILM Esimesed liikuvad pildid näidati Pariisis 28 detsembril aastal 1895 ja autorid vennad Lumierid (Louis Lumiere). Filmi kuntstilised väljendusvahendid olid plaanide vaheldumine, rakurssvõte, võttepunkti valik ja montaaz. Esimene Eesti film aastal 1913 ,,Karujaht Pärnumaal" ning filmimehed olid Johannes Pääsuke, Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan
tähelepanu Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki P. Mondrian Tema NY-aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad J. Pollock Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini Ta lähtus ideest, et pilt on protsessi, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed Sellist kunstiteose valmimist publiku ees kutsutakse tegevusmaaliks (ka abstraktne ekspressionism) ja sellest kujunes omaette kunstisündmus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostsit paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms Kasutas pintsli asemel keppe, nuge , kellusid Rajas nn all-over painting stiili F. Kline
slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult. 1
ettevõttesse saatma, kus tehti fotod ning varustati uue filmirulliga. Eriti populaarseks said antud põhimõttel töötavad Brownie kaamerad, mida kasutati isegi veel 1960ndatel 9 LISA 3 -14.02.2014 10 http://archive.is/qvVL - 3.12.2013 11 http://www.slideshare.net/eerokangor/fotograafia-ajalugu-1-loeng-5230072 -3.12.2013 Esimesed loodud fotod olid must-valged. Värviliste fotode tegemisest räägiti juba 1861. aastal, kuid esimese tõsiselt võetava tehnikani jõudsid filmimehed Auguste ja Louis Lumiére 1907. aastal. Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome). 12 Tänapäeval kasutatakse laialdaselt pisikesi ja odavaid kaameraid, teen väikse ülevaate milline põhimõtteline vahe on kompaktkaameral,peegelkaameral ning digikaameral. Filmiajastul tegid kõik kaamerad pilte filmile ning valdavalt oli kasutusel 35 mm laiune filmirull kaadrisuurusega 36 x 24 mm
inimene ringi liiikub ja eelkõige kellega. Slängi ei peeta sobilikuks ajakirjanduses või politiikas. Siin on raske ette aimata, mis on rahva lähedane või üldkeelne. Enamjaolt on släng rohkem iseloomulik noorte seas. Igaüks meist kasutab omapärast erikeelt. Slängi peetakse ka ainulaadseks linnamurdeks. Seda erikeelt võiksid kasutada näiteks: õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid (Loog 1990: 2-3). Kõik meie maailmas on üsnagi seaduspärane. Keeltes esinevad sõnade rikkad sõnavarad nagu murde või slängisõnavara. Seetõttu on ilmne, et murdesõnavara moodustavad murdesõnad, nii öelda sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Slängi sõnavara on populaarne noortel inimestel, kes kasutab seda igapäevaselt. Sõnavara on pideval muutumisprotssessis. Paratamatult jõuab keel sinna, kuhu viib kultuur
väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult. 1
2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USAsse, peamiselt New Yorki. 3. Milliseid muutusi tõi Piet Mondriani teostesse tema töötamine New Yorgis? Bugi sarja kompositsioonid, mis olid varasemaga võrreldes rahutus ja värvirikkad. 4. Mida tähendab tegevusmaal? Lähtutakse ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. reklaamiks kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed. 5. Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? J. Pollock. Ta lähtus ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale. Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostist paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms. Kasutas pintsli asemel keppe, nuge kellusid. 6
pööranud sakslased sellele tähelepanu. 2.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USAsse, peamiselt New Yorki. 3.Milliseid muutusi tõi Piet Mondriani teostesse tema töötamine New Yorgis? Bugi sarja kompositsioonid, mis olid varasemaga võrreldes rahutus ja värvirikkad. 4.Mida tähendab tegevusmaal? Lähtutakse ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. reklaamiks kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed. 5.Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? J. Pollock. Ta lähtus ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale. Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostist paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms. Kasutas pintsli asemel keppe, nuge kellusid. 6
annaabi.ee 
