Kõige kantum soeng oli poisipea. Esialgu kanti seda leina märgiks, kuid hiljem näitasid naised poisipead kandes oma moekust ja iseseisvust ühiskonnas. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis samuti eeldas lühikest juust. 1930. AASTAD Pärast 1929. aasta börsikrahhi tekkis rikaste ja vaeste vahele varasemast suurem lõhe. Moemaailma hakkas üha enam mõjutama filmimaailm, mistõttu muutusid rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg. Tõeline staatuse sümbol õhturõivaste juurde oli hõberebane. 1930. AASTATE MOOD ● Kuni II maailmasõjani (1938) püsis mood naiselikum. ● Tegumoed olid enamasti klassikalised, kuid mitmekesisemad
Meedia mõju inimestele ilmestab ka mõnda aega tagasi lahvatanud suur paanika seriaali „Kättemaksukontor“ ümber, kus sajad lapsed olid endast väljas lemmiktegelase surma tõttu. Hämmastunud olid nii saate tegijad kui ka osalejad, sest teadaolevalt ei ole seriaal lastele suunatud, üldsuse poolt pandi toimunut väga imeks ja arutati pikalt nii ajakirjanduses kui ka televisioonis olukorra üle. Televisioon viis lapsed teise maailma, kadus reaalsus ning võimust võttis filmimaailm. Meedia mõjust tänapäeval pääsu pole, ta mõjutab kõiki vähemal või rohkemal määral. Inimestel peab olema väga selge ettekujutus enda vajadustest, et mitte lasta püüda end reklaami võrku. Kuid infoajastul on vägagi palju positiivset, internet on avardanud kõiki võimalusi tohutult, tuleb olla iseendas kindel, teada, mida tahta ning leida infohulga seast välja endile sobiv ning vajalik.
jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima. Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Meikimine muutus peaagu kohustuslikuks. Moes olid mustad küüned Armastati ümaramaid ja ühtalsemaid figuure. 11 12 Greta Garbo Oli Rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare Hollywoodi ajaloos. Guinnessi rekordiraamat nimetab teda kõige ilusamaks Maal elanud naiseks.
10 aastat järjest Mr. Olympia tiitli võitja. 1971 suri roolijoodikust vend avariis, sai hetkega surma. Järgmisel aastal suri ka isa Gustav. Arnold ei jõudnud kummagi matustele. Venna omale lihtsalt jättis minemata, isa matuste ajal tegi trenni. Hiljem avaldas oma raske lapsepõlve tagamaad avalikkusele. Arnold Schwarzenegger on üks vähestest, kes julgeb steroididest rääkida, mida ta tarvitas, sest sel ajal olid steroidid lubatud. Filmimaailm Kõige kuulsam immigrant Ameerikas. Jättis kulturismi maha, et tegeleda näitlemisega. Lihtne oli filmimaailmas läbi lüüa oma tugeva ja suure keha abil. Mängis paljudes action-filmides. Tema tuntuim roll oli robotsõdalane Terminaator, mille järgi hakati teda hiljem, kui ta California kuberneriks sai, Kubernaatoriks kutsuma. Komöödiad, milles ta mängis, ei saavutanud nii suurt menu. Schwarzenegger ei kandideerinud kordagi "Oscarile"
kirjeldab paljusid elukutseid, mida kirjanik ise pidas. 1961 ,,Taeval pole soosikuid" - tuberkuloosisanatooriumi elus olemine on vastandatud kiire surma võimalusele tegelikult elades (kirjanik ise pidas seda oma peateoseks ) 1962 ,,Lissaboni öö" - teose tegelastel puudub usk õiglase ja unimväärilise maailma loomise võimalikkusesse- sügav ohvrite pessimism. 1971 ,,Varjud paradiisis" - Ameerika ja emigrandielu, kõrvuti on Hollywoodi filmimaailm ja koduigatsus, surmad, enesetapud. Remarque on loetavamaid XX sajandi kirjanikke kogu maailmas humaanne, omanäolise huumorimeelega, rahu väärtustav. ,,Rahu maailmale! Iial varem pole sellest rohkem räägitud ja selle heaks vähem tehtud kui meie ajal; iial varem pole olnud rohkem valeprohveteid, rohkem valet, rohkem surma, rohkem pisaraid ja rohkem purustusi kui meie sajandil, kahekümnendal, progressi, tehnika, tsivilisatsiooni, massikultuuri ja massimõrva sajandil."
tavalised. Hetkel on väga populaarseks saanud kolmedimensioonilised filmid, milles on kasutusele võetud spetsiaalsed prillid, mis tekitavad illusiooni, et inimene ise on ka filmis sees. Peaaegu iga uut ,äsja kinodesse jõudnud, filmi on võimalik 3D- efektiga vaadata. On olemas ka neljadimensioonilised lühifilmid, kus kinokülastaja lisaks visioonilisele efektile, saab ka kenasti läbi raputatud ning vahel ka märjaks kastetud. Filmimaailm on väga kirju ja ilmselt leiutatakse ning täiustatakse seda veelgi, seega võib kinoskäik olla mõnus elamus ning argimured saavadki, kasvõi ajutiselt, unustatud. ,,Seitse filmi, mis jutustavad minust ja mu ümbrusest. Kõik nad peegeldavad minu parimaid ja halvimaid külgi, kuid sellest hoolimata on mul tunne, et ma pole ikka veel pajatanud lugu, mida ma tahtsin pajatada, ja pole kindel, et see mul kunagi õnnestub, aga just selles peitubki filmikunsti seikluslik külg." on öelnud
perioodil oluliselt populaarseks, eriti Hennaga. Ka vesinikülihapendit, mida peeti samuti skandaalseks , katsetati,kuigi märksa väiksema eduga, sest paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimesed said neist sageli mürgituse. Sel ajajärgul ilmusid esimesed primitiivsed keemilised lokid, mis pakkusid erutavat uudsust kõigile. Juuksurid, kes olid teinud raha naistele poolpikka poisipea lõikamisega hakkasid nüüd soengut pisut naiselikumaks muutma. 1930-1939 Rõivamood: Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumks. Moekunstis tekkis palju uusi nähtusi, näiteks diagonaallõikega õhtukleidid (palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Juuksed olid natukene pikemad kui poisipea ja plaatinablondid. Meikimine oli peaegu juba kohustuslik, kusjuures kasutati sageli pööraseid värvitoone (mustad küüned jne). Figuur polnud enam nii sirge ja lame nagu 1920.-ndatel, vaid muutus ümaramaks ja ühtlasemaks. Moeiidolid: Greta Garbo, Vivien Leigh. Soengumood:
kaunistaks oma kandjat ning muudaks soengu omaniku võimalikult isikupäraseks. Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde Kümnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja õhulisemaks, rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki. Eesti naised olid eelkõige paktilise meelega kui lokid ei sobinud, ei pidanud ennast lokkimisega piinama, et üldise moejoonega kaasa käia. Kolmekümnendatel mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma rohkem kui kunagi varem, muutes rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg nii saavutati seksikus, näitamata liiga sügavat dekolteed. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Ulmelist meeleolu süvendasid soengutesse kinnitatud briljant- või kristallehted. 1930ndatel peeti meikimist kohustuslikuks. Naised kasutasid ohtralt jumestusvahendeid, sest ilu oli tehtav ja mitte kaasasündinud. 1940-1950
1. Terminid 1.1.1 Sõnad 1.1.1.1 Sirp 1) dokkaader 2) film (17) 3) (rahva)film 4) (põhi)film 5) (noorsoo)film 6) filmi(käekiri) 7) dokumentaal- ja pseudodokumentaalkaader 8) linateos (4) 9) stsenaarium (2) 10) filmifoorum 11) süzee 12) levi 13) naisrezissöör 14) peaprodutsent 15) seanss 16) ekraan 17) filmifestival (2) 18) kinokunst 19) näitleja 20) peaosa 21) ulmefilm 22) uurimusfilm 23) diktor 24) meespeaosa 25) kino(levi) 26) filmimaailm 7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino 1) film (25) 2) filmi(nähtus) 3) filmima 4) filmilint 5) kaamera 6) ekraan (2) 7) episood (2) 8) filmikriitik (3) 9) dokumentaalfilm (2) 10) debüütfilm 11) toimetaja 12) debütant 13) rezissöör (2) 14) dokfilm 15) televisioon 16) kinokunst 17) filmirezissöör 1.1.1.3 Areen 1) film (7) 2) kino 3) kino(sajand) 4) rezii 5) pornofilm 6) filmi(tegija) 7) dokumentaal 8) stsenaarium (2) 9) filmifestival
kõige tundum on „Inimene kinokaameraga“ kus näidatakse ühte päeva suurlinna elust, kus toimub palju asju, kasutatakse montaazi võtteid (pilt jagatakse osadeks, inimesed liiguvad edasi-tagasi jne), manipuleeriv film, püütakse edasi anda linnaelu olemust. NSVL oli omane, et filmi kasutatakse propaganda eesmärgil, filmid ise juba näitasid, et tegelikult selline dokumentaalne lähenemine on õige asi (kasutati loenguid: filmimaailm on oopium rahvale jne). Samas manipuleeriti tegelikkusega ise. Rouch samamoodi ei vaadelnud, vaid sai aru, et kaamera niivõinaa mõjutab inimesi, provotseerib inimesi paremini ennast avaldama ja tõelisemalt näitama, kaamera annab filmitavale publiku ja publiku olemasolu provotseerib käitumist. Paljastatakse see, mida muidu ei paljastuks. Sarnane antropoloogilise tööprotsessiga (ei piisa ainult vaatlusest, vaid peab ka ise osalema, provotseerima ja mõjutama neid)
annaabi.ee 
