Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid
modernismieelsesse aega. „Jahe“ ja objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada. Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda. „Meurtre n°2“ http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg Inglane Malcolm Morley töötas fotode põhjal, kuid see, mis fotodel oli ei olnud tema silmis tähtis: „Teema on minu jaoks pealispinna kõrvalprodukt“ „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ http://cdn2.all-art.org/yapan/History %20of%20Literature/modern%20art/morley/24.jpg
Levitasid ideed, et vana kunst tuleb hävitada ja asemele tuleb uus kunst. Muuseumid olid nende jaoks nagu surnuaiad. 17. Iseloomusta futuristliku maali? Kuidas anti kujutavas kunstis edasi liikumist? Kujutv kunst tihedalt seotud filmikunstiga. Tahtsid kujutada liikumist. Sageli püüdsid ka helisid kujutada. 1) Esimene võte liikumisele- pildi pinna killustamine sarnaselt kubistidele. Värviskaala kirgas.(Auto möödus. Mootorratta kiirus). 2) Teine võte: justkui filmikaadreid üksteise peale pandud. Nt: Bella ,,Koer keti otsas". 3) Võte: kasutatakse puantelistide võtet, punktide jada. (,,Tüdruk jookseb rõdul"). Kujutatakse liikumist, sõiduvahendeid, tantsu ja teadusesaavutusi. (,,Tänavalgustus"). Tehnikas kaasati kollaazi. Maastikuvaated. Futuristid lootsid, et kunst saaks elu osaks!
konfliktidele.Oma filmides on ta valinud argipäevaseid situatsioone ja filmide visuaalset külge täiustab rokkmuusika mis oli tolleaegse noortekultuuri lahutamatu osa.Tema film ,,Vesikaevur"(1971) kus kaamera jälgib mere poole kraavi kaevavat meest.Mees ja rannapiir on samas ebamäärane.Mees jätkab kaevamist merevees.Teoses on näha absurdi olemuslikus ilma milleta Jüri Okase looming oleks mõeldamatu. Oma graafilistes töödes kasutas ta töödeldud ja monteeritud foto-ja filmikaadreid,mida ta paljundas sügavtrüki- ja ofsettehnikas.Graafika tema loomingus pole eraldiseisev vaid hoopis üks osa oma ideede ja mõttemaailma väljendamiseks,kuigi just see on tema puhul kõige laialdasem. J.Okas leiab tavalistes asjades huvitavaid vaatenurki ja tema objektid on põhiliselt ehitised. 1979a alustab ta maakunsti loomisega mererannal ning kasutades peamiselt liiva ja vett.Tema objektid on minimalistlikud näiteks ruut,ristkülik,rist,25 meetrit punast paela mis paikneb
Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise maailmasõja ajal oma sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968
Valminud ja testitud on andmebaasi originaalne kodeerimisjuhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult. Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, zanri, autorite, osatäitjate, võttegrupi, võttekohtade, tootjate, autoriõiguste ja levitajate ning filmi tehniliste parameetrite kohta, samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest, digiteeritud filmikaadreid, treilereid ja promoklippe, filmide stsenaariume ja muud huvitavat. Filmide sisu on kodeeritud nii, et see võimaldab filmide otsingut sisu, isikute, aja, sündmus- ja tegevuskohtade põhiselt. RIA toel luuakse andmebaasi jaoks vajalik arvutitarkvara (Eesti Filmi Infosüsteem, EFIS) ning selle veebiväljund. EL Struktuurfondist on saadud abi andmebaasi toimetajate/sisukodeerijate ettevalmistamiseks, kes läbisid 4,5 kuulise koolituse 2011.aasta alguseks ja on juba ka tööle asunud.
operaatori ja tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme, enamikud ajaloolised konstruktsioonid, mõned filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et kasutataks just 36mm filmi slp, et seal sai filmikaadreid kasutatada fotodena (kaks kärbest ühe hoobiga). Peale eestlasi filmis veel soomeugrilasi (udmurdid, vepslased). Kineesika (kinesics) – kuidas antropoloogilisi võtteid on kasutatud kehakeele uurimiseks. Filmi ja fotograafiat kasutatakse sellise kehakeele analüüsimiseks, mis tavaliselt jääb tagaplaanile/varjule. Nii võib päris palju kultuurist teada saada. Sellel on pikk traditsioon ja eriti aktuaalseks muutus 50ndatel. Inimeste kehakeelt on vajalik uurida selleks,
annaabi.ee 
