toitudesse neid eelnevalt sulatamata. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine · Köögivilja sorteerimine · Köögivilja pesemine · Köögivilja koorimine · Tapaloomade seedeelundite eraldamine · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine · Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine Madala toiteväärtusega osade eraldamine · Kontide eraldamine lihast · Kõõluste eraldamine lihast · Kalade fileerimine (nahaga või nahata fileeks) · Prepareerimine (ka näiteks maksa kile eemaldamine jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Tükeldamine (tükelduskujud) · Toodete vormimine lk.92 · Toote sidumine lk.93, 95 · Pikkimine Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti · Vahustamine · Hakkliha valmistamine · Pooltoodete paneerimine lk.94 Võtted, mis kiirendavad kuumtöötlemist ja muudavad maits. · Toiduainete leotamine ( kruubid, herned,
suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 t räime, sh 30% rannapüügiks 48 204 t kilu 1270 t turska 16 t lõhet - Traallaevu 154, rannapüügi aluseid 892 (sisevete laevu kalalaevaregistri andmetel 352) - Kalureid laevadel ca 600, rannakalureid 1730 (sisevete kalureid 954) Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas probleemsemaid valdkondi merega piirnevas riigis
zelatiin, jahu, paprika, sibul, sool (max 2,5%), happesuse regulaatorid E260, E330, maitseained, säilitusaine E211, lõhna- ja maitsetugevdaja E621 Säilivusaeg: 2 kuud Säilitamine +0...+6˚ 2.6 Kalade tükeldamisastmed – tükeldamisastmete järgi jagatakse kalad fileeks, suurteks ja väikesteks tükkideks ning purustatud kaladeks. 2.6.1 Heeringafileed Viru Rand marineeritud heeringafileed tilliga, 200g Koostis: Heeringafilee, sool (max 4%), suhkur, till, happesuse regulaator E260, säilitusaine E211. Säilivusaeg: 45 päeva Säilitamine: +0...+6˚ 2.6.2 Lõhetükid
Rappimisel lõigatakse kuklapoolt kala selgroog läbi ja eemaldatakse pea koos sisikonnaga. Kui soovitakse pea alles jätta lõigatakse kala kõht lahti pea alt, lõpuste tagant ja eemaldatakse lõpused ja sisikond. Rappimise käigus ei eemaldata marja ja niiska. Rookimisel lõigatakse kala kõht lõhki rinnauimede vahelt, peast kuni pärakuni, sisikond eemaldatakse ja kõhukoobas puhastatakse täielikult (ka neerud, selgroo alt, kraabitakse välja). Fileeks lahkamine. Eemaldatakse soomused ja sisikond. Kala küljetükid lõigatakse kummaltki poolt selgroogu lahti. Fileerimisnoaga eemaldatakse küljeluud (üksikud väiksemad allesjäänud luud võidakse eemaldada pintsettidega). Filee võib olla nahata või nahaga. Ümarkala lahkamislõige. Lõigatakse lõpuste tagant ära pea, eemaldatakse tekkinud ava kaudu sisikond. Kõhunahk jääb terveks. Suured kalad võidakse omakorda veel portsjontükkideks lõigata. Lapikkala lahkamislõige
väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded on nii ranged, et kasutatud vett ei tohi lasta loodusesse ilma puhastamata. Retsikulatsioonisüsteem on keeruline tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikse osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Puhast liha (fileed) saadakse lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%. Karpkala tavaliselt fileeks ei töödelda ja rümpmoodustab karpkalast 65%, kui teha karpkala samasuguse lõikega nagu forelli, saadakse 50% fileed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus jm. vähenevad. Suure forelli kasvatamisel on eelistatud hilises vanuses küpsevad kalad
transportimiseks liiga kauge vahemaa tõttu. Loode-Venemaal on nõudlus karpkala järele olemas, kuid eksporti Eestist piiravad mitmesugused poliitilised ja majanduslikud takistused. Eestis jääb karpkala sesoonselt müüdavaks nisitooteks. Seda tingib ka harilikult septembri ja veebruari vahele jääv turustamisperiood. Karpkalatoodangule saab lisaväärtust anda seda töödeldes või elusana kalaturismiettevõtetele müües. Töötlemine fileeks, kuum- ja külmsuitsukalaks suurendaks turu mahtu eksklusiivsete toodete osas ja võimaldaks väikest eksporti, kuid see võimalus on uurimata ja vajab sissetöötamist reklaami abil. Kindlasti on perspektiivne väikekalakasvatus: pidamine ilukalana, kalaturism, karpkala pakkumine maaturismi lisana serveerides teda suitsutatult või küpsetatult. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Kasutatud kirjandus 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus http://bio.edu
annaabi.ee 
