epiteeli rakkude vahelt. 3) Kanal- e. auk liidused (channel or gap junctions) – loovad ühendusi kõrvuti asetsevate rakkude vahel 4) Signaliseerivad ühendused (communicating or signal-relaying junctions) – loovad eeldused signaali ülekandeks rakult rakule (plasmamembraani vahendusel). 115.Kadheriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid. Kadheriinid: Rakk-rakk ühendused. Seonduvad kas aktiini filamentidele või intermediaarsetele filamentidele. Ca2+ sõltuvad.Moodustavad homofiilse takjas-tüüpi ühenduse. On selektiivsed ja sageli tagavad samatüübiliste rakkude adhesiooni. On kirjeldatud >100 erineva kadheriini. Kadheriinide abil toimub samatüübiliste rakkude adhesioon (sceplenije) – nende süstematiseeritud ekspressioonimuster tagab kudede differentseerumise embrüogeneesi käigus. Epiteelis moodustub kadheriini ankurliidustest (ja nendega seotud rakusisestest aktiinifilamentidest nn adhesioonivöö (zonula adherens).
raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb
valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas.
transpordi retseptorid. Neid nimetatakse ka karüoferriinideks (vrd. i.k ferry) ja vastavalt transpordi suunale saab neid jagada importiinideks ja eksportiinideks. Tihti on vajalik ka veel lisaretseptor ehk adaptorvalk, mis ühendab transportija ja transporditava. Tuuma transpordi saab jagada kolme etappi: 1.tuuma viidavad molekulid tuntakse ära tsütoplasmas oleva lahustuva retseptori poolt 2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel
Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (s.t. aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see vōib toimuda väga kiiresti, minutite jooksul. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vōimalik seetōttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vōimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb
retseptorid. Neid nimetatakse ka karüoferriinideks (vrd. i.k ferry) ja vastavalt transpordi suunale saab neid jagada importiinideks ja eksportiinideks. Tihti on vajalik ka veel lisaretseptor ehk adaptorvalk, mis ühendab transportija ja transporditava. Tuuma transpordi saab jagada kolme etappi: 1.tuuma viidavad molekulid tuntakse ära tsütoplasmas oleva lahustuva retseptori poolt 2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine 4. Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa. Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel
Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Drosophila'l näiteks on 4 geeni alfa- ja 4 geeni beta-tubuliini jaoks. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. ). Mikrotorukesed on polaarse ehitusega, sest ühte otsa piirab tubuliin, teist tubuliin. Mikrotorukesed võivad olla ebastabiilsed, lühikese elueaga nagu näiteks mitoosiprotsessis. Nagu aktiini mikrofilamentide puhul esineb ka mikrotorukestel treadmill'ingu nähtus subühikud liituvad ühel otsal ja vabanevad teisest otsast. 2.)Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub: Nagu aktiini mikrofilamentide puhul
Neid aitavad transportida läbi tuumapooride lahustuvad transportervalgud, mis seovad transporditavaid valke ja ühtlasi interakteeruvad nukleoporiinidega. Koosneb intermediaarsetest filamentidest ja nendega seostunud valkudest, annavad tuumale tugevuse Kui neid fosforüleerida (tsükliin B/Cdk1-ga) tuuma lamiinid depolümeriseeruvad ja B-tüüpi lamiinid jäävad seotuks tuuma ümbriku fragmentidega, A-tüüpi lamiinid on mitoosis lahustunud. 21. Mis on iseloomulik intermediaarsetele filamentidele? Läbimõõt on 10-12 nm, koespetsiifilised, loomarakkudes nt keratiin. Need annavad mehaanilise tugevuse. Asetsevad enamast tsütoplasmas. Peamine struktuur on konserveerunud, igal valgul on globulaarsed tuumad N- ja C-terminuses, mille vahele jääb alfa-helikaalne varras. Peamine ehitus on anti-paralleelne (pole laengut) ja dimeerne. Dimeerid tulevad varda osa interaktsioonidest, mis moodustavad keritud spiraali. Neil pole sidumissaiti NTP-dele. 22
annaabi.ee 
