juhtimisseadmetevparameetrid. Koostada nõutav(ad) skeem(id), katsetada seadme mudelit töös ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel: NL – nupplüliti, FL – fikseeritav lüliti, PN1.H1 – silindri juhtimine nupplüliti abil, PN1.H2 – silindri juhtimine fikseeritava lüliti abil, PN1.H3 – silindri juhtimine nupplüliti ja 3/2 jaoti abil. Kahepoolse toimega pneumosilindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-2 Skeemidel: PN1.H4 – silindri juhtimine nupplülititega, PN1.H5 – silindri juhtimine nupplüliti ja 5/2 jaoti abil, PN1.H6 – silindri juhtimine nupplülitite ja 5/2 jaoti abil, PN1.H7 – silindri juhtimine nupplülitite ja 5/3 jaoti abil
ILINE TÖÖ Õppeaines: Õpperühm: B Juhendaja: Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis
ehitada": valida otstarbekalt uurimismeetodid ja - menetlused. Kokkuvõtteks Üldistatult võib öelda, et empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab uurimuse teoreetiliste lähtekohtade, probleemide ja hüpoteeside jmt võimalikult täpset "tõlkimist" konkreetseteks uuritavateks inimesteks, andmeteks, uurimismenetlusteks jne. Metodoloogiline "tarkus": kuidas kõige tulemuslikumalt liikuda uurimust kavandades reaalelus mõõdetava/fikseeritava konkreetsuseni ja saadud konkreetsetelt tulemustelt tagasi uurimiseesmärkide ja -ülesanneteni.
10cm võrra latist kõrgemale.Maandumispaik asetatakse 10 cm kaugusele hüppepostide taha,et vältida maandumisel tekkiva põrutuse mõjutust latile.Maandusmispaik on pehmest sünteetilisest materjalist, 0,5-0,75 m kõrgune ja minimaalselt põhiplaaniga 5x3 m (algajatele on lübatud ka 0,5m kõrgune liiva- kuhi). Lati kõrguse mõõtmine toimub mõõdupuuga,millel on fikseeritava klambri küljes mõõdupuuga täisnurkselt asetsev 15-20 cm pikkune osuti.Lati kõrgus fikseeritakse suueima painde kohas,seda mõõdetakse täis- sentimeetrites ümardamisega vähenemise suunas. Kõrgushüppevõistlustel määratud lati algkõrgust ja lati tõstmise korda teatatakse võistlejaile enne võist- luse algust.Latti tõstetakse tavaliselt 5 cm kaupa
tekitanud sisendsignaali qs muutuse qs = qs2 - qs1 suhe k = qv /qs. Eraldusvõime (ingl resolution) all mõistetakse sellist sisendsignaali muutust, mis kutsub esile minimaalse väljundsignaali muutuse, mida vaatleja saab antud seadme abil fikseerida ilma lisaseadmeteta Tundlikkuse läveks (ingl threshold ) loetakse eraldusvõimet, mis on kindlaks tehtud sisendsignaali suurendamisel alates selle nullväärtusest. Seega määrab eraldusvõime sisendsignaali väikseima fikseeritava muutuse, tundlikkuse lävi aga sisendsignaali minimaalse mõõdetava väärtuse. Lineaarsus (ingl linearity) on kalibreerimiskõvera kuju lähedus valitud sirgele. 5. Hüstereesi nähtus diskreetväljundi korral Hüstereesi (ingl hysteresis) mõiste on seotud mõõteseadme väljundsignaali või mõõtetulemuse erinevusega sõltuvalt sellest, kas see tulemus on saadud sisendsignaali väärtuste suurenemise või vähenemise protsessis (joonis 1.27). See efekt
1.3 Muuttakistid Muuttakistite takistus on soovi kohaselt muudetav. Muuttakistitel on isoleeralusele tekitatud takistuskeha, mille kummaski otsas on püsikontaktid ja üks muudetav kontakt, mille asendist takistus sõltub. Takistuskeha materjalina kasutatakse kas grafiidikihti, metallkeraamilist materjali (kermet) või takistustraadist lamemähist. Püsikontaktid on kujundatud väljaviikudena, muudetav kontakt aga kas liuguri või kruviga fikseeritava kontaktina. Otstarbelt jagunevad muuttakistid reguleertakistiteks ehk potentsiomeetriteks ja seadetakistiteks. Reguleertakisteid kasutatakse mingi parameetri sagedaseks reguleerimiseks (näit. helivaljudus raadiol), seadetakisteid aga mingi lülituse esmareguleerimisel (ka järelreguleerimisel). Liuguri liikumise trajektoori järgi liigitatakse reguleertakisteid pöördtakistiteks ja lükandtakistiteks. Pöördtakistitel toimub takistuse muutmine võlli pööramisega
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 27 tajutakse. Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Indutseeritud liikumine on suurema pinna liikumisest tekkiv mulje sellele pinnale projitseeritud objekti (nt. pilguga fikseeritava punkti) liikumisest vastassuunas. Samuti tekib liikuvate ribade projitseerimisel seisvale pinnale mulje sellel pinnal oleva fikseeritava punkti liikumisest vastassuunas. Viimasel juhul tekib ka indutseeritud eneseliikumine - mulje, et mina liigun koos ribade liikumisega. Indutseeritud liikumise lõppemisele järgneb liikumise järelefekt - senisele vastassuunalise liikumise lühiajaline mulje. Indutseeritud eneseliikumine tõendab, kui keerukas on maailma stabiilsena tajumine tegelikult. Üks
nurka. Ainult ühest nurgast lähiskülgede suhte määramiseks ei piisa, sest sama nurga lähiskülgede suhe võib olla väga erinev: Kuna teame, et iga kahe nurga teadmisest piisab kolmnurga „kuju” määramiseks, on kaval nipp üks nurk alatiseks fikseerida. Nagu eespool ka nägime, on sel juhul kolmnurga „kuju” leidmiseks vaja veel teada ainult ühte nurka ning on täiesti mõist- lik rääkida selle nurga lähiskülgede vahelisest suhtest. Fikseeritava nurga suuruse võiksime muidugi vabalt valida. Siiski, kõige paremini käsitletava, loomulikuma ja ilusama teooria saame kasutades täisnurkseid kolm- nurki – ehk siis fikseerime ühe nurga täisnurgaks. Põhjuseid selle valiku eelistamiseks on mitmeid, mõned üksikud neist on näiteks järgnevad. • Nurk on kõige sümmeetrilisem valik – ta on täpselt poolel teel 0 kraadist 180 kraadini.
annaabi.ee 
