· Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele 16.17. sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus · Eesti kirjakeelt iseloomustab järjekindel
vanillit. 6 3. Lõhnade sõnavara · Alkohol kasutatakse parfümeeriatööstuses lahustina. Tualettvees ja kölnivees on alkohol ka desinfitseerivaks ja värskendavaks komponendiks. · Ambra isase vaala, kaselotti, jämesooles tekkiv vahajas aine, mida loom eritab pärast seepia(tindikala) söömist. On vaid väga väikeses koguses meeldiva lõhnaga, lõhna fikseerija. Enne kasutamist peab see vähemalt 3 aastat seisma. Lisab lõhnale soojust, püsivust, salapära ja sügavust. · Bergamott tugeva tsitruselõhnaga. Õli annab lõhnale värskust, saadakse põhiliselt bergamotipuu (pomerantsipuu alaliik) viljade koorest. · Eksootiline lõhn on kauge, võõramaine, troopiline. On tihti ambralõhnalised, üldiselt soojad ja püsivad. · Jasmiin soe, rikas, elav ja pehme aroom.
ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M. Lermontov Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia. Vaimseks kodumaaks peab Sotimaad ja eelkõige Kaukaasiat. Poeemide süzeede aluseks on kaukaasia rahvapärimused, piiblilegendid, ajaloolised legendid. Poeemide kangelased on stiihilised mässajad, üksiktasujad, sündmused arenevad dramaatiliselt. Kättemaksumotiiv ongi neis üks tähtsamaid: kättemaks isikliku solvamise eest, armukadedusest, õilis
helisüsteem. 12. Nimeta Kreeka helilaade ja iseloomusta neid. dooria mehelik, julge, meelekindlust sisendav. früügia metsik, kirglik, eksaatiline. lüüdia kaeblik, õrn, intiimne. 13. Iseloomusta alljärgnevate filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Pythagoras Muusika helid ja kosmos alluvad samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailma korraldust. Esimene helisüsteemide matemaatiliste suhete fikseerija. Platon Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ``uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused. Aristoxenes Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Varakristlik muusika liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Kristuse sünd Palestiinas
liialdusi. See ei olnud juhuslik, et "mõistusekultusele" vastukaaluks ei seadnud ta intuitsiooni või "meelekultust", vaid määras igale gnoseoloogilisele võimele oma "seadusliku" kompetentsussfääri. Pascal tundis tema jaoks looduses ülevaima- inimmõistuse jõudu ja võimu, kuid erinevalt ratsionalistidest tundis ta hästi ka selle nõrkusi. Ei saa väita, et Pascal oli nende nõrkuste ülemlaulikuks. Pigem oli ta tundlik registreerija nagu täpne baromeeter. Ta ei olnud kiretu fikseerija, vaid kasutas tervet tunnetegammat: kibestumust, nostalgiat, valu, solvumist, kurba hämmingut ja irooniat. Juhtmotiiviks on siin sügav paradoks, vastuolu ja sobimatus, mis valitseb mõistuse üleva loomuliku väärikuse ning selle reaalsete nõrkuste vahel. Just sellepärast, et vastavalt oma aja vaimule oli Pascal inimmõistue tõstnud liiga kõrgele, rabaski selle ebatäiuslikkus teda nii tugevasti. "Inimese kogu väärkus on ta mõtlemises, kuid mis mõte see on? Kas pole see mõte loll
toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B. Isehõrenemise seaduse erijuhtum; C. Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum. Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on proportsionaalne diameetri ruuduga (mitte kuubiga). Seega on õige B. 50. Õhulämmastiku fikseerija võib olla: A. Loom? B. Nematood? C. Tsüanobakter? D. Seen? E. Lehtlalind? Ainult prokarüoodid on võimelised õhulämmastikku assimileerima. Seega on õige C kuna see on loetelus ainus eeltuumne. 51. Milline järgnevatest on sünonüümipaar?’ A. Metapopulatsioon – kooslus B. genet – kloon C. biotsönoos – panmiktiline metapopulatsioon D. deem – kooslus 52
!kui hapnikku süsteemis pole, siis nitraadid hakkavad toimuma keemiliselt kui oksüdeerijad, st nad hakkavad toimuma elektronide aktseptorina. Seda kasutavad ära denifitseerijad bakterid nagu nt Pseudomonas, kes energiaallikana kasutavad neid protsesse, kus NO. toimub kui oksüdeerija (mitte oksüdeeritav!) Energiat saadakse vastupidisest protsessist. Kõigepealt tehakse NO3st NO, siis edasi N20, N2. Need lahkuvad atmosfääri kuni järgmise korrani, kui jälle mõni lämmastiku fikseerija neil sabast kinni ei saa. Selliseid O2vaeseid tingimusi on leida kõige enam ookeani süvikutes, kuhu langenud Detriitil olev lämmastik lahustub??? 1. Lämmastik on väga liikuv. Lämmastikusoolad on väga hästi dissotseeruvad, väga hästi lahustuvad seetõttu, nende ringe on seepärast väga tihe. 2. Ökosüsteemide N-i ringe on lahtine, pidev alt tuleb süsteemi molekulaarset lämmastikku ja pidevalt seda süsteemidest ka lahkub. 3
Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna. 27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide ensümaatilised grupid, makroselgroogsed lagundajad ja kiskjad. Ökosüsteemi insenerid ehk mullaliigutajad organismid, kes mõjutavad mullatingimusi kui teiste organismide elupaika selle segamise ja agregaatide moodustamise kaudu, seejuures mõjutavad ka taime kaudselt
annaabi.ee 
