1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu
saj I poole kunsti Itaalias? 16. Millega tegeles Leonard oda Vinci. 17. Millest jutustab maal Leonardo ,, Püha õtusöömamaeg" ja mille poolest on teos silmapaistev? 18. Milline on renessansile omane pildikompositsioon, kes arendas selle täiuslikkuseni? 19. Kirjelda mõnd Raffaeli tuntud maali. 20. Michelangelo kui skulptor. 21. Tutvusta Micehlangelo loomingut Sixtuse kabelis. 22. Mille poolest on tuntud Giorgione maal ,,Äike" 23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid. 25. Kuidas nimetatakse 16.saj II poole kunsti Itaalias? 26. Kuidas kujutasid maneristid anatoomiat ja milline oli nende maalide ruumikujutus? 1.Renessanss tähendas antiikkultuuri taassundi Mitmetes linnades tekkisid manukaftuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubandusega arenes rhamajandus ning pandi alus uuele pangandusele
Kõige suurem probleem oli raha, nagu seda oli igal teisel inimesel tol- ajal. Kahjuks Konrad ei elanud väga kaua(1878-1925). Konradi tabas tuberkoloos, millesse ta hukkus. Konrad Mägi kunstnikuna olles maalis ta ohtralt maale. Konrad Mäge (18781925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Kõige enam maalis ta Eesti loodusest maale. Ka meie kunstimuuseumis Kumus on Konrad Mäe maale üleval. Kõige enam meelib mulle maal "Norra maastik". Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.
1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). 1890-1914 Peterburis 1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal. Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest
fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Mõned Konrad Mägi tööd
· ,,Eine roheluses"- Soliidselt riietatud härrad einetavad alasti naisterahvastega.Figuurid ranged, maastik taga impressionistlik. · ,,Olympia"-prostituut, kellele austaja saadab lillekimbu. · ,,Rõdu" Claude Monet 1840-1926 · Impressionismi peaesindaja · Figureeris 1874. aastal näitustel · Põhiteemaks maastikud, pargid, bulvarid, linnavaated, figuraalkompositsioonid, aiad. · Kasutab palju heledaid värve, vorme peaaegu ei ole. · ,,Roueni katedraal", ,,Mooniväli", ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Aed", ,,Jalutuskäik. Naine päevavarjuga" Pierre Auguste Renoir 1841-1919 · Esindab neoimpressioniste · Tegeles aegselt portselaniga · Maalis portreid, akte ja figuure · Tegi ka skulptuure · Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt · Selged säravad värvid
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", "Norra maastik männiga". Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv", "Otepää maastik". Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid Pietà, "Kolgata". Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril". Sel ajal tegutses ka väga aktiivselt Villem Ormisson mille loomingu algusaastate teostes on märgata impressionismi ja Konrad Mäe loomingu mõjutusi. Ta oli asjatundjate sõnul üks silmapaistvamaid koloriste Eesti kunstiajaloos. Kahjuks on tema loomingust säilinud vaid väga väike osa ning seetõttu on iga tema maal sündmus.
e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta.
e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta
annaabi.ee 
