transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. intertransversaria, ligg. flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis tugevdavad lülisammast: -ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art
kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5
kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5
sidekirme funktsioone. See annab parema kaitse kliima kahjuliku mõju vastu: niiskus, külm, vihm ja õhurõhu muutused. Räni õhutab punaste vereliblede arvu kasvu, mis kaudselt parandab hapniku transporti – ja lihased saavad töötades tarbida suuremates kogustes hapnikku. Seetõttu kasvab nende jõudlus. Lülivahekettad toimivad amortisaatoritena: need on pideva kokkusurutuse olukorras. Iga plaat on vormitud kiud-kõhre väliseks kettaks – nimetatakse fibroosrõngaks (annulus fibrosus) – ja pehme sisemine struktuur, mis on säsine ja väga elastne, on nn säsituum. Kettad moodustavad jätkukohad lülidele, mis võimaldavad seljale erinevaid liikumisi. Nende ülesanne on neelata ka vertikaalsed 4 löögid olles surutud: need lähevad löögi mõjul korraks lömmi, suurenedes ja jaotudes ära oma lülidevahelistes ruumides. On teada, et kõhreline kude sisaldab kuni 100mg räni 1kg-s värskes koes. Keha
rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2
I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele 11. Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Rindkere thorax Rinnalülid (12) Vertebrae thoracicae Roided (12 paari) Costae Rinnak (1) Sternum 12. Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Fibroosvõru (anulus fibrosus välimine) ja säsituum (nucleus pulposus sisemine). Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 13. Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2- 3). Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn. Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad
15. Trombotsüütide ehitus ja talitlus Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid. Paigalised histiotsüüdid on ka ebakorrapärase kujuga ja nad on fagotsütoosivõimelised
annaabi.ee 
