tappa. Ühel päeval lasi Fabrizio Parma maante läheduses lõokesi. Fabrizio märkas tee peal tema poole liikuvat tõlda. Tõllas olid Giletti, Marietta ja Marietta ema. Giletti arvas, et Fabrizio tahab temalt Mariettat üle lüüa ning sööstis Fabriziole kallale. Fabrizo, kes ennast kaitstes Giletti tappis, kartis, et teda hakatakse mõrvas süüdistama ja ta otsustas Parmast mõneks ajaks lahkuda. Fabrizot kuulutati tagaotsitavaks nii Parmas kui ka Austrias. Ta põgenes Ferrarasse. Mõne aja pärast põõrdus Fabrizio salaja Parmasse tagasi, kus ta kohtas lauljatar Faustat kellesse ta ära armus kuid see armastuse leek kustus kiiresti. Fabrizio sõitis Bologna'sse kus ta end varjas ja oli pidevas kirjavahetuses oma tädiga Parmas. Parma Vürst sai teada, et Fabrizio on Bolognas ja lasi ta arreteerida. Fabrizo viidi Parma vangitorni kus ta kohtas Cleliat ja nad armusid üksteisesse ära. Fabrizo nägi oma kongi aknast Cleliat ning nad vahetasi igapäev üksteisega pilke
mille libreto põhines poeedi ja näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiadal. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt hämmastavalt produktiiveks.Veronas mängiti tema tamerlanot ja Ladelaide(1735),Firenzes ooperit Ginevra,Principessa di Scosia. Ent järgmisel aastal just Ferra karnevali ettevalmistuste haripunktis. 1737.aasta 16.Novemril keelati tal esineda resideeriva paavsti nuntsius tal kardinalil Rufol nimel keelati siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike kui ka linnarahva ees. Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi kuurvürtsi Friedrich Criistiani Veneetsias viibimisega.Talle esineti 1740.aastal 21.Märtsil Vivaldi kontserte paljudele instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka suhteid parandada pieta juhtkonnaga. Itaalias old ka tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid Põhjustasid seda et Vivaldi jäi tahaplaanile. 1740.aasta lõpupoole lahkus Vivaldi lõplikult pietast
aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus. 4 1.2 Milano Aastad 14801482 on olnud biograafidele kõvaks pähkliks. Leidub vasturääkivaid viiteid, nagu oleks Josquin olnud veel Prantsusmaal või läinud juba Ferrarasse või Napolisse Sforzade teenistusse. 1480. aastate alguses Ferraras oleku kasuks räägib "Missa Hercules dux Ferrariae", mis stiililiselt ei sobi aastatesse 15031504, kui Josquin oli teadaolevalt Ferraras. Veel on pakutud, et Josquin oli mõnda aega Ungaris, selleks annab alust 16. sajandi dokument, mis kirjeldab Ungari õukonda ja nimetab Josquini ühena kohalolnud muusikutest. 1483. või 1484. aastal on Josquin teadaolevalt olnud Milanos Sforza perekonna teenistuses.
Veronas mängiti tema Tamerlanot ja Ladelaidet, Firenzes ooperit Gi Ennt järgmisel aastal oli just Ferra karnevali ettevalmistusteharipunk 1737. aasta 16. novembril keelati tal esineda resideeriva paavsti nu keelati tal siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike ja k Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi ku Veneetsias viibimisega. Talle esineti 1740. aastal 21. märtsil Vi instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka parandada suhteid pieta tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid põhjustasid sed Surm vaesuses
. Kuna Martinus V suri, siis kutsus kirikukogu kokku järgmine paavst Eugenius IV. Üritati teha täielikku kirikureformi. Kirikukogu kuulutas end paavstist kõrgemaks. 1433 tehti leping kariklastega. Üritati lõpetada lõhet ida ja lääne kiriku vahel Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise sanktsiooni prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele vastupaavst Felix V. Uue kirikulõhe tekkimise ohu tõttu kaotas Baseli kirikukogu enamuse oma toetajaist. 1440 loobus vastupaavst Feliks V ametist.
Peale selle lapse oli Cesarel veel 11 sohilast. Paavst Aleksander VI suri 18. augustil 1503. Cesare lootis, et uuest paavstist saab tema toetaja, kuid Pius III oli paavst vaid ühe kuu. Järgmine paavst Julius II oli Borgia perekonna surmavaenlane. Lucrezia oli lõpuks isa ja venna ikkest vaba. Ferrarast kaugemal ta enam ei käinud. Arvatakse ka, et seda ei lubanud tema uus mees. D'Estede kodus oli meeldiv õukond, Lucrezia toetas kunstnikke, poeete. Kohe peale Ferrarasse kolimist võttis ta enda juurde ka esmasündinu Giovanni, keda kasvatas kui nooremat venda. Lucrezia kinkis oma kolmandale mehele kuus last. Ta suri seitsmenda lapse sünnitamisel 21. juunil 1519 koos vastsündinud tütrega. Lucrezia Borgiat on hinnatud mitmeti. Omal ajal peeti teda frivoolseks 9 naiseks, ajastu liiderlikkuse etaloniks. Viimasel ajal on hakatud temasse leebemalt suhtuma. Paljud ajaloolased peavad tema isa ja venda kaabakateks ja Lucreziat mõlema ohvriks
paavst Eugenius IV. Kontsiliarismi eesmärgiks oli olnud kiriku ühtsuse taastamine. Selle juurde kuulus ka kirikuuniooni saavutamine Kreeka-ortodokskirikuga. Ida Rooma keiser ja Konstantinoopoli patriarh olid suhtunud sellesse positiivselt ning uus kirikukogu kutsuti kokku Konstantinoopolis kuhu läksid nii paavsti kui ka kontsiili esindajad. Paavst saavutas aga diplomaatilise võidu kui ida Rooma keisri ja Kreeka ortodokskiriku saatkond, kartes türklaste rünnakut, purjetasid paavsti laevas Ferrarasse kuhu 1438. aastal kogunes paavsti-keiserlik kirikukogu, mis ajas laiali Baseli kirikukogu ja siirdas oma kirikukogu Firenzesse. Seal ei toimunud pikka aega midagi muud kui et umbes viis kuud vaieldi usutunnistuse filioque-sõna üle. Seal kirikukogul sõlmiti kirikuunioon Kreeka-ortodoksikirikuga, mille abil paavst konsiliarismi üle võidu sai. Gallikanism - Usuliste ja poliitiliste doktriinide kogu, milles rõhutati paavsti võimu
annaabi.ee 
