Epernay II annab õrna puuvilja olemuse ja kasutatakse valge ning punaka veini valmistamisel, samuti ka teiste puuvilja veinide valmistamisel kui viinamarjad. Fermenteerimise temperatuuri ulatus jääb tal 1021 °C juurde. Sellisel temperatuuril ta paljuneb aeglaselt, fermentatsioon kontrollitav ja mahla lenduvad komponendid säilivad hästi. Vahu teke pole samuti selle pärmi puhul probleem, kuid ta on tundlik fermentatsiooni temperatuuri suhtes. Madalatel temperatuuridel Epernay II ei fermenteeri. Alkoholisisalduse suhtes on see pärm kõrge taluvusega . See pärm pole suuteline kõrge suhkrusisaldusega mahlas kõiki suhkruid kääritama, vaid ainult mõnda. California Champagne (UCD 505) California Champagne (UCD 505) kasutatakse peamiselt vahuveinide teisel fermentatsioonil. Ta on tundlik alkoholi ja vääveldioksiidi suhtes. Teisel puhtal fermentatsioonil seega ei tohiks cuvee vaba vääveldioksiidi sisaldus olla üle 25 mg/l ja
Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori. Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var. lactis võib leida piimast, jogurtist, hapendatud petist, koorest jt toodetest. Tal on ümarad, ellipsikujulised ja harva silinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või harvem kobaratena. Võib moodustada 1-4 ümarat või ellipsoidset askospoori. Ta fermenteerib, kuid ei kasuta nitraate. 4) Saccharomyces cerevisiae kasutatakse peamiselt käärimis- ja
Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori. Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var. lactis võib leida piimast, jogurtist, hapendatud petist, koorest jt toodetest. Tal on ümarad, ellipsikujulised ja harva silinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või harvem kobaratena. Võib moodustada 1-4 ümarat või ellipsoidset askospoori. Ta fermenteerib, kuid ei kasuta nitraate. 4) Saccharomyces cerevisiae kasutatakse peamiselt käärimis- ja
Hingamistüüp Kommentaar Esindaja Aeroobne Anaeroobne dismutaas Myco-bacterium spp. Vajavad O2 Aeroobid + - + Pseudomonas spp. ei fermenteeri Bacillius spp. O2 surmab, O2 puu-dusel Clostridium spp. Anaeroobid - + - fermenteerivad Bacteroides spp. Fakultatiivsed O2-ga hingavad, O2 Enterobacteriaceae
ANTIPORT – transpordib ühe aine sisse ja teise välja; nt prootoneid sisse ja Na välja UNIPORT – transporditava aine tungimine rakku ei sõltu muu aine transpordist; transporditakse korraga ühte molekuli 13. Siderofoorid – Tähtis osa metallioonide transpordis. Sekreteeritavad proteiinid ehk siderofoorid seovad Fe (raua) kelaatidesse ja transpordivad neid bakterirakku. 14. Aeroobsed mikroobid – ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta; ei fermenteeri. Lõhustavad substraadi oksüdatsiooniprotsessis lõpuni, tekivad CO2 ja H2O. Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda
osloensis, M. nonliquefaciens: nahk, limaskestad suus ja urogenitaaltraktis. Harvad oportunistlike infektsioonide põhjused. Bakterid mõmm :) 05/06 Bordetella pertussis, Bordetella parapertussis Üldist. Väga väiksed ranged aeroobid. G- kokobatsillid. 7 liiki, 3 neist inimpatogeensed. Liike eristatakse kasvuomaduste, biokeemiliste omaduste, antigeense struktuuri alusel. Ei fermenteeri, kasutab aminohapete oksüdatsiooni energiaallikana. in vitro kasvatamine nõuab pikka inkubatsiooni söe, tärklise, vere või albumiiniga rikastatud söötmel. Epidemioloogia. B. pertussis Inimene on reservuaarperemees. Levik ülemaailmne. Infektsiooni risk on suurem alla aastastel lastel, levimus kasvab vanemate laste ja täiskasvanute seas. Suurim risk haigestuda on mittevaktsineeritutel. Levik inimeselt inimesel infektsioossete aerosoolidega. Virulentsusfaktorid. B. pertussis
diarröa. Escherichia coli infektsioon - enterohemorraagiline (EHEC) n Sümptomid algavad vesise diarröaga, mis progresseerub verise diarröani, mis ei sisalda mäda; ei kaasne soolespasme ja kõhuvalu. Palavik puudub või on madal. n Võib tekkida hemolüütilis-ureemiline sündroom (HUS) - iseloomulik on madal trombotsüütide arv, hemolüütiline aneemia, neerupuudulikkus. Põhjustab enamasti serotüüp O157:H7. n Seda tüve saab eristada teistest, sest ta ei fermenteeri sorbiitii (teised tüved lõhustavad). n E. coli O1547:H7 smastamine toimub seroloogiliselt, seejärel tuleb tõestada shiga-like toksiini produktsioon. n Teised E. coli serotüübid peale O157H7 ei põhusta haigust. Escherichia coli infektsioon - enterohemorraagiline (EHEC) - Shiga toksiin n Shiga (like)-toksiin nimetatakse ka verotoksiiniks, toodab E. coli EHEC on tsütoksiline, enterotoksiline, neurotoksiline, põhjustab diarröad ja soole haavandumist. ¨ Kaks Shiga toksiini -1 ja 2
10% NaCl, mis inhibeerib enamikke teiste inimese patogeenide kasvu. Lisaks kasutatakse söötmes energiaallikana mannitooli ning pH indikaatorina värvi fenoolpunast. Ainult S. aureus suudab kasvada kõrge soolasisaldusega söötmel ning see bakter fermenteerib mannitooli happeks, mistõttu koloonia ümbruses pH indikaatorvärv muudab värvust. S. aureuse'le sarnane bakter S. epidermidis, mis ei ole inimese patogeen vaid nahal elav kommensant, ei fermenteeri mannitooli ning koloonia ümbrus ei muuda värvi. Rikastussöötmeks nimetatakse söödet, mille põhikomponente on täiendatud spetsiifiliste ainetega, mis lasevad kasvada ainult teatud tüüpi bakteritel. Tavaliselt seetõttu, et ainult teatud tüüpi bakterid suudavad lagundada keskkonda lisatud aineid. Põhimõtteliselt on rikastussööde selektiivsete omadustega. Näiteks söötmesse võib lisada fenooli, mida suudavad lagundada
annaabi.ee 
