Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses
kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 3 Marco Polo Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse.
Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20
Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplastes huvi. Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Araabia kaupmehed
(sai troonile 1975) Francisko Franco y Bahamonde (1965) Alleede äärde on paigutatud kõikide Hispaania kuningate kujud alates Atanefist (545) lõpetades Alfonso XIII. Pidev auvalve - 2 ratsanikku valgetel hobustel Valle de Los Caidos (Langenute org). Kindral Fransisco Franco y Bahamonde (1892-20. nov1975, 1939-75 diktaator) rajas kodusõjas langenute mälestuseks võimsa monumendi Guadarrama orgu. (10km Escorialist). (1940 arhitekt Pedro Mugurza Otao ja pärast tema surma 1950 Diego Méndes). Seal asuvad Franco ja José Antonio Primo de Rivera (Hispaania fasistliku Falangi partei rajaja, riigijuht 1923-31) hauad. Monumendi tipus asub langenute auks püstitatud Püha Rist. (Diego Méndez). 800 m kõrgune kaljumägi, kaljusse raiutud kirik (ehitati 1950-1958). Püha Laurentsius elas 3. sajandil. Ta sündis Huesca linnas Hispaanias ja õppis Saragossas,kus kohtus paavst Sixtus Teisega,kes võttis Laurentsiuse Rooma kaasa ja tegi
Tema esimene meile teadaolev seiklus oli osavõtt merelahingust St. Vincenti neeme juures Portugali poolel Genova vastu, mil ta oli just õppimise lõpetanud. Ise kutsus ta end alati hispaaniapäraselt Cristóbal Colón, mitte kunagi itaaliapärasel kujul Cristoforo Colombo. Ja kõigi tema ülestähenduste hulgas ei leidu ühtki rida itaalia keeles- isegi kirjad vendadele ja Genova ametiasutustele on hispaania keeles ning tema vennadki kutsuvad end ise hispaania nimedega Bartolome ja Diego. On olemas isegi üks, kuigi nõrgalt põhjendatud teooria, mille kohaselt ta olevat olnud pärit hispaania juutide perekonnast, kes tol korral kogu Hispaanias märatsenud kohtuotsuse eest olid põgenenud Itaaliasse. Seega ei saa kindlalt öelda, kas ta oli itaallane või ei. (Ceram 1978:20-21). Kolumbuse auahne isa surus poja ärimaailma ja sealtmaalt hakkas Kolumbus purjetama kaubareisidel. Kolumbus elas 1476-1484 Lissabonis, Madeiral ja Porto Santol
“Aga see võib ka lihtsalt külajutt olla,” ütles Schönberg. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et isegi, kui meremuuseumile pakutaks kuju sellise hinna eest müüa, siis niisugust raha muuseumil poleks. Ta märkis, et sellest oleks kahju, kui käilakuju läheks kaduma. Helistasin meremuuseumi teadurile Vello Mässile ,uurimaks mis on sellest loost edasi saanud ja sain lühidalt järgmise vastuse: 1.Tegemist ei ole admiral Nelsonit kujutatud käilakujuga,käilakujuks on meremehe ,madruse kuju. 2.Käilakuju leiti Soome majandustsooni (mitte territoriaal) vetest 3. Arvatav hukkunud laev asub 70 meetri sügavusel ja tegemist võib olla Hollandi tüüpi väikese kaubalaevaga (Jackt tüüpi laev) Põhiliselt esindavad merekultuuri meremeeste folkloor (hõlmab ka meremeeste uskumused), meremeeste loodud laulud (merelaulud), marinistide teosed, meresaadustest valmistatud
Ammugi ei osatud aimata Euroopa ja Aasia vahele jäävast Ameerika mandrist. Maadeavastusi toetasid tehnilised edusammud merenduse vallas. Peamiselt aerujõul liikunud galeerid ei olnud ookeanisõitudeks kohased. 15. sajandil jõudsid meredele karavellid, mille purjede süsteem võimaldas seilata ka vastutuult ega nõudnud suurt meeskonda, karavellide suur trümm mahutas aga pikkadeks meresõitudeks hädavajalikku toitu ja vett. Aastatel 148788 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Indiasse viiva meretee otsingud. Portugallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne suunas, mille pakkus välja Itaalia juudi päritolu meresõitja Christoph Kolumbus (14511506). Kolumbusele omakorda pakkus selle idee toonane kuulsaim kartograaf Paolo Toscanelli. 3
püüdmiseks. Neist polnud puudust -- iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema; nad tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
