Kreeka iseseisvumine Eellugu: Türgi võimu all 19.sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine. Rahvas kandis koormisi, millest raskem oli kohustus anda poeglapsi janirsarideks. Janitsarid jalaväelasest palgasõdurid, 14.-17. saj
Rüütlikultuur Alates umbes XI sajandi lõpust ja XII muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas aeroobika ja tsirkusetrikkidega. erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle ehitatud läänisandate uhked lossid, kus minema inimlikule ellusuhtumisele. Rüütlikultuuris rahuaegadel muutus aina tähtsamaks õukonna- oli oluline ladina keel, sest haritud inimene kirjutas elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta
Liiga hilja saabub karl ei saa neid enam päästa, kuid maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega (ta rebitakse lõhki nelja traavli vahel). RÜÜTLIKIRJANDUS: Rüütlikirjandus kujunes välja ristisõdade käigus. Alates XII sajandi keskpaigast sai Lääne- Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli
3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Aquino Thomas: pühakud peavad end väärituks kõiges peale Jumala armu. Jumala au ja ligimese hüve nimel ollakse valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks. 4. Feodaalne au Feodaalne au ehk rüütliau seisnes algselt väliste hüvede omamises, feodaalvaldused. Keskajal hakati järjest rohkem hindama isikuomadusi. Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest. Rüütliau nõuded: 1. vassaliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine 2. pinge aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond 4. veritasu: kaotatud vere eest sai tasuda ainult verega; esimesena keelati ära Inglismaal, hiljem ka mujal 5. alternatiiv:
hüvedest. 4 4. Feodaalne au Feodaalne au sai alguse Rooma riigi lõpuaegade vallutustest. Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Esivanemate hulgas polnud orje · Au oli vabade meeste atribuut, mis legitimeeris nende kõrgemat staatust. Algselt oli au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, mille põhjaks olid välised hüved ning ennekõike feodaalvaldused. Kõrgkeskajal läksid au sisse karakteriomadused. Rüütliau nõueteks oli vasalliteedi korral võrdsuse, hierarhia lepitamine Ent tekkis pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine, kuid samal ajal aadlike võistlus au pärast, rivaliteet. Ühiskond oli lõhestunud, toimus suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus. Sagedaseks muutus veritasu, mida mõnel pool ära keelati (Normannid Ingl.-l). Alternatiiviks sai kohtumõistmine võitluse läbi, mis ennekõike oli tseremoniaalne. 5
Danegeld Inglismaa kuninga Aethelred II (978-1016) poolt kogutud üleriigiline kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur(1016-1035)Taanlane, kes valiti inglise rahva poolt kuningaks, et vabaneda Danegeldist. Võttis vastu ristiusu. 1018 sai ta ka Taani trooni. Hakkas jagama välja feodaalvaldusi. Sõdis Rootsi ja Norraga. 1028 vallutas Norra ja lõpetas oma Põhjamaade impeeriumi moodustamise. Danegeld-ristiusk-Taanitroon-feodaalvaldused-impeeriumRootsiNorra Edward Usutunnistaja (elas 1002-1066, valitses 1042-1066)Aethelredi poeg, elas Normandias pagenduses. 1041 kutsus Inglise kuningas Hardekanut ta Inglismaale ja pärandas talle trooni. Valitses normannidest kaaskonna abil. Sattus vastuollu anglosakse toetava mõjuka Wessexi krahvi Godwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le
Igatsus kaotatud Venemaa ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest ja paganlikkust (vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus). Võitlus polovetsidega on õilis seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. Eepos unustatakse, kuni 19.saj trükitakse uues vene keeles ümber. 4) Keskaja rüütlikirjandus 12.saj keskel sai Lä-Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi ehk rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid, kus rahuaegadel muutus tähtsaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Rüütel pidi olema lisaks sõjaliselt ja vasallitruuduse poolest silmapaistvusele ka laitmatu käitumisega, tähelepanelik, viisakas, kõrgete kõlbeliste põhimõtetega seltskonnas ja eraelus. Rüütel pidi daamidega ilusti ümber käima daamikultus peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandust nimetatakse daamikultuse tõttu ka kurtuaasseks kirjanduseks
saata mida tahes, unustades end täielikult. Pühak egutseb suurelt, ennastunustavalt. Kui talle au osutada, võtab ta selle vastu, aga viitab jumalale. Pühak ei hooli aust ega ka muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Feodaalau saab alguse barbarite hõimude vallutustest Rooma aladel. Kujunes välja eraldi aadlisugu, mille tingimus oli vabadus (pidi olema vaba mees, et aadel olla: esivanemad polnud orjad). Algselt olid au alusteks valise hüved (füüsiline suurus ja tugevus), eriti feodaalvaldused. Kõrgkeskajal tähtsustusid iseloomuomadused, rüütliau nõuded. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal Eeldati teineteistelt vastastikust lugupidamist aadlike võistlus au pärast, rivaliteet. Alates 12.saj kavaleri-ideaal. Oluline oli kaitsta õiglust, mitte ennast ega isandat. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal 12.saj peeti olulisimaks õigluse eest seismist, mida peeti olulisemaks kui vasallisuhtega kaasnevat truudust. Levisid kuningas Arturi legendid. 3 rüütliau peasuunda:
annaabi.ee 
