Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile.
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile.
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja
vanematel ei ole õigust laste elu enda järgi kujundada. Vastandamisele üles ehitatud ,,Veneetsia kaupmees" kuidas armastatu südant võita. Võib leida karakteri-, situatsiooni- ja tekstikoomika (peenhuumor, jämekoomika, palagan). Olulised narride osad. Andekate ja ettevõtlike inimeste elu kroonib edu. 2) Ajalookroonikad vaatluse alla võetud 14.-15. Sajandi Inglise ajalugu. (killustatud väikesteks feodaalriikideks), võimuvõitlus. Rooside sõda 30aastane sõda. Valitsemas Tudorite dünastia Shakespeare on seisukohal, et Inglismaal on vaja ühte kindlat võimu. Massistseenid. ,,Richard III" saavutab trooni tänu mõrvadele. Nimetati inglise ajaloos kiskjaks. Tahab saavutada absoluutset võimu mida rohkem seda teeb, seda suuremaks muutub anarhia. ,,Richard II" ääretult ära hellitatud türann, võtnud kinnisideeks, et Jumalon ta määranud valitsejaks
1) Komöödia . Elurõõmsad, reipad, sädelevad, elulise tegevusega. ,,Suve ööunenägu" Inimesel on õigus armastuse üle otsustada. Vanematel ei ole õigust oma lapse elu üle otsustada. Vastandamisel on üles ehitatud,,Venee tsia kaupmees", ühelpoolt rööm, ilu, sõprus, vastandab raha, ahnus ja tigedus. ,,Tõrksa taltsutus" kuidas armastatu südant võita 2)Kroonikad 14-15 saj. Vaatluse all inglise ajalugu. Olid killustatud väikesteks feodaalriikideks. Tõi kaasa võimuküsimuse, tuues kaasa Roosi sõja. Valitsemas li Tuuria dünastia. Inglismaal on vaja kindlat keskvõimu. Kasutab massivõimu. 1)"Richard III" saavutab trooni läbi mõrvade. Tegevus surnud ring. Tahab saavutada absoluutset võimu aga tulemuseks on ararhhia. 2) ,,Richard II" äääretult ära hellitatud feodaal, tahtejõuetu, arvab et on Jumala poolt soositud. Lõpuks kaotab trooni. 3) ,,HenryV" ideaalilähedane riigijuht. Valitseb toetudes rahvale.
tigedus) 3. ,,Tõrksa taltsutamine" - armastus uue nurga alt. Noor naine on poiste vastu tõrges, istub kõigile pähe, lõpuks kohtub mehega, kes ta endi võtteid ära kasutades neiu ära taltsutab. Ühelt poolt tõeline palagan, peenelt ridade vahele kirjutamine, palju on narre (isikud õukonnal, kel on õigus kõike välja öelda) Ajalookroonikad Näidendid, põhiliselt 14.-15- sajandi Inglismaa, aeg, kui Inglismaa oli jagunenud väikesteks feodaalriikideks. Sinna sisse jäi Rooside sõda (Saja aastane sõda). Aeg, kus valitses Tuudorite dünastia. Ajalookroonikate kaudu avalduvad Shakespeare vaated poliitikale. Saab aru probleemidest pooldab ühtset keskvõimu. Ajalookroonikate tegelased on reaalselt elanud inimesed. 3 olulisemat: 1. Richard III valitseja, kes on troonil mõrvade abil, olemuselt kiskja, süvendab anarhiat 2. Richard II tahtejõuetu, ärahellitatud, arvab, et ta on oma võimu saanud jumalalt, peab end suureks
Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järsu vähendamisele rünnakul. Sellega seoses olid peaaegu kõik mõõgalöögid lõikava iseloomuga ning tulid kilbi alt või ülevalt. Koos Lääne-Rooma hävinguga kadusid ka endised sõjapidamismeetodid asendudes germaanlaste traditsioonidega. See muutus oli tingitud ühiskonna järsust üleminekust orjapidamisühiskonnast feodaalühiskonda ja ühtse suurriigi lagunemisest väikesteks feodaalriikideks. Jalavägi vandus tähtsuselt alla ratsaväele, et tõusta tagasi endisele positsioonile juba Sajaaastase sõja lõpus. Germaanlased, nende kultuuri, tavade ning resurside vähesuse tõttu ei suutund pidada Rooma tüüpi armeed. Kultuur ja kehakultuur käisid alla ning see ka mõjutasid neid muutusi. Relvastus muutus kordinaalselt: lühike jalaväemõõk asendus ratsaväelasele käepärasema pikka mõõgaga; Suured kandilised kilbid kadusid, andes kohta normanni kilpidele,
· Eestit lülitati Lääne-Euroopasse ja seetõttu Euroopa osutas mõju eesti kultuurile, ühiskonna struktuurile. · Eesti on Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir. · Mälestus sellest, et iseseisvust ei antud käest võitluseta, aitas eestlastel jääda iseendiks. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos alates 1227 aastast, mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks- väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. Livimaa- Saksa võimuala; nii nimetasid sakslased enda poolt valuutatud Läti ja Eesti alasid: algul liivlaste asula, seejärel ladgalite ja eestlaste asulad. Eestimaa- Taani võimuala; Taani valdusesse läinud Põhja- Eesti, kuni 1346a, mil Taani kuningas müüs oma maa valduse Saksa ordule. Liivi ordu- roomakatoliku vaimulik rüütliordu Vana-Liivimaal. Tekkis 1237. a Mõõgavendade ordu
annaabi.ee 
