Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, kuid omavahel veelgi teravamalt vaenujalal. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenotte umbes 400 000. Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususõdade puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a.sai Prantsuse kuningaks Chales IX, kes oli alaealine, seepärast asus regendina valitsema Katariina di Medici.
jooksul uued moraalsed ja eetilised tõekspidamised. Sattus vastuollu ametliku kiriku, seeläbi kuningavõimuga puritaanid pidid emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Hakkasid tekkima ja edukaks muutuma Manufaktuurid. Nende rajamiseks pidi aga olema ettevõtlik, kokkuhoidlik ja arvestav, vastupidiselt feodaalaristokraatia toretsevale ja pillavale elulaadile. Töölised pidid hakkama tööl käima(enne töötati kodus või meistri juures), mis kiskus teatud määral eemale perekondlikest suhetest ja ka kirikukogudustest. Suurt osa Ingl. majanduslikus arengus ja jõukuse kasvus mängis väliskaubandus. Sellega said tegeleda ainult riigi privileegiga kaubakompaniid. Äri ajamine Euroopast kaugemal asuvate maadega oli üliriskantne. Kalvinismi keskne õpetus predestinatsioon e
Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. Linnu aga häiris lisaks vabaduse kahanemisele ka Pariisi üha tugevam domineerimine. Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia moodustas absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva, kes üritas säilitada oma vanu õigusi monarhia ja kuningat toetava teenistusaadli vastu. Selle rühmituse ideoloogiaks oli katoliiklus ja seda juhtis perekond Guise eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja François de Guise'i ja tema venna kardinal Charles de Guise'iga. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenottide arv Prantsusmaal kasvanud umbes 400 000 ja nende kogudusi oli umbes 2000
Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). · REFORMATSIOON INGLISMAAL: · Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16.saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509-1547) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine. Euroopa eeskujudele tuginedes koondati feodaalaristokraatia kuninga õukonda. Kuninga õukonna meelistegevuseks olid jaht, ballid ja armukeste pidamine. Kuninga soosing võis tähendada karjäärivõimalusi ning ebasoosingusse sattumine tapalavale minekut. Henry VIII toetas kunsti, kutsudes õukonda silmapaistvaid arhitekte ja kunstnikuid (nt Hans Holbein noorem Saksamaalt) kogu Euroopast. Reformatsioon tekkis seepärast, et Henry VIII tahtis uut naist.
Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). 3. REFORMATSIOON INGLISMAAL. Vanem õpik II, lk 202 - 208 3.1. Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16. saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509-1547) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine. Euroopa eeskujudele tuginedes koondati feodaalaristokraatia kuninga õukonda. Kuninga õukonna meelistegevuseks olid jaht, ballid ja armukeste pidamine. Kuninga soosing võis tähendada karjäärivõimalusi ning ebasoosingusse sattumine tapalavale minekut. Henry VIII toetas kunsti, kutsudes õukonda silmapaistvaid arhitekte ja kunstnikuid (nt Hans Holbein noorem Saksamaalt) kogu Euroopast. Mandri-Euroopas puhkenud reformatsiooni suhtus Henry VIII algul vaenulikkusega. Naistemaias kuningas sattus aga 1520
Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. 1
Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. 14
annaabi.ee 
