10. jaanuaril lahkus kuningas pealinnast, et koguda väge võitluseks parlamendi vastu. Londoni kaitseks moodustati miilits kodanike relvastatud omakaitse. Sama aasta augustis laskis kuningas heisata vana keskaegse rituaali kohaselt oma sõjalipu. Septembri lõpul peeti kuninga ja parlamendi väeüksuste vahel maha esimene lahing, algas kodusõda. Kuninga poolehoidjad nimetati kavalerideks uhkelt riietatud õukondlaste järgi. Selle leeri põhijõu moodustas vana feodaalaadel, kes teenis kuninga ratsaväes ja andis valitseja käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest. Teine osa neist läks aga vana
Seal hinnati tugevat häält, argumente, mõnikord lõppesid kaklusega. Alguses oli tasu maksmine soovitav, aga kui õpetajad kurtma hakkasid et keegi ei maksa, muutus maksuliseks. Aegajalt korraldati eksameid. Üliõpilastel oli ka oma kaitsepühak Püha Nikolaus VASTUREFORMATSIOON 1540ndateks aastateks oli katoliku kirik suutnud end reformatsioonist koguda ja asus vatupealetungile. Eriti hästi õnnestus see seal, kus oi tugev feodaalaadel, kus feodaalide võim oli tugev, sest seal majandus arenes aeglaselt ja töötegemine muutus inimese elueesmärgiks, tuli püüelda jõukuse poole. Reformatsioon levis seal, mis olid majanduslikult paremas seisus ja need piirkonnad tagasipöördumist vana juurde ei soovinud. Vastureformatsiooni keskus on Hispaania. Kaks suunda. Esimene suund: katoliku kiriku enda reformimine seda püüti reformida terento kirikukogul, mis käis koos 1546-63. See tähendab kõrgemate vaimulike kokkusaamist
3. OTSENE SÕJATEGEVUS 3.1. Sõjategevuse algus Sõjategevus algas 1642 aasta juulis Manchesteris ja järgmisel kuul heiskas väejuhikogemusteta Charles vana keskaegse rituaali kohaselt Nottinghamis oma sõjalipu (4). Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad. Kuninga poolehoidjad nimetati kavalerideks uhkelt riietatud õukondlaste järgi. Selle leeri põhijõu moodustas vana feodaalaadel, kes teenis kuninga ratsaväes ja andis valitseja käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi poole jäid peamiselt kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest
hukatusse. Seda ei saa muuta. Eluajal võis aru saada, kes õndsaks saab. Edukad. Lõbutsemine oli keelatud, tants jumalavallatu kargamine,. Luksuslikud rõivad on mõttetud. Alkoholi tarbimist piirati. Toetajaid ka väljaspool Sveitsi. Vaata ka tabelit vihikust. Inglismaal henry VIII oma naistega 27. Vastureformatsioon Teostaja: katoliku kirik. Algas umbes 1540 edukas neis riikides, kus feodaalaadel/kord oli veel tugev. Juhtiv riik hispaania. Vr: 1. katoliku kiriku enda reformimine. Sellega tegeles Trento kirikukogu. 154563: 1. indulgentsid keelati, keelati ka nendest kirjutmine. Kanti keelatud raamatute nimekirja. 2. vaimulikud peavad kinni pidama tsölibaadist. 3. keelati olukord, et inimene korraga mitmes vaimulikametis. 4. keelati see, et vaimult viibib oma piirkonnast eemal. 5. kinnitati paavsti ilmeksimatus, 6
õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Et parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei olnud enam seaduslikku võimalust seda laiali saata ja nii sattuski see ajalukku kui nn pikk parlament. 1641. aastal läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. Revolutsiooni tulemused ongi järgmised: kukutati kuningas Charles I, kõrvaldati võimult feodaalaadel ja toodi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud (uusaadel). Pärast Charles I hukkamist kuulutati 1649. aastal välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Kui 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, nähti teiste oluliste punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid lahendamist nõudsid paljud selle õigustega seotud probleemid
Maa oli killustatud ja ka õigus oli killustatud. Puudus ühtne õigus ja ka ühtne õigusakt. Võrreldes mitme linnaõigusega oli maaõiguse allikaid vähem ja oma juriidiliselt tasemelt on need reeglina kehvemad. Erandi moodustavad põhjamaade maakonna- ja maaseadused. Selgituseks: maal mõisteti õigust feodaalsüsteemi raames ning feodaalse lääniõiguse järgi. Õiguse mõistmine oli feodaalsete õiguste konflikte puudutavad. Vaevalt arvati protokollimise vääriliseks seda, kuidas feodaalaadel lahendas oma alamatevahelisi tülisid, kellest enamuse moodustasid pärisorjad. Väljaspool põhjamaid ei leidunud üldisi riigi seadusandlusi, nende asemel kujunesid välja kohaliku kehtiva õiguse kohta käivad eramärkmetel põhinevad õigusraamatud, mida ülesmärkija oli töödelnud. Kõige tuntumaks ja tähtsamaks õigusraamatuks Saksamaal oli Sachenspiegel (1230), mille autoriks oli Eike von Repgow ja mida on mõjutanud Rooma õigus. Eike von Repgow oli tähelepanuväärne isiksus oma