ohtlikuse analüüsiks (oht = piirseisundi teke) 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate olemus! - esitavad hüpoteese piirseisundi tekke peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria) 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! - põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim
hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine
hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine
ohtlikuse analüüsiks (oht = piirseisundi teke) 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate olemus! - esitavad hüpoteese piirseisundi tekke peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria) 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! - põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim
13. Millal on jäikustingimus primaarne 8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus! tugevustingimuse suhtes? 8.24. Mis on tugevusteooria? 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate 9.15. Kuidas muutub detaili pikkus, kui kõik olemus! pikikoormused reverseerida (panna 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste vastupidises suunas mõjuma)? tugevusteooriate olemus! 9.16. Kuidas sõltub detaili deformatsioon tema 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene materjali tugevusest? tugevusteooria? 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine 10. VÄÄNDEDEFORMATSIOON tugevusteooria? 10.1
Häirete aluseks on aga eksitentsiaalne ängistus, mis tekib siis, kui elu pakub uusi võimalusi ja inimene võiks ise valida. Terapeut aitab kliendil tema elu mõtte (väärtused, omaenese potentsiaalid ja võimalused kogemuse rikastamiseks) ära tunda. KUST SEE ENESETEOSTAMINE ALGAS. A. Maslow (1908 - 1970). Nüüd, omades ettekujutust humanistlikust probleemiasetusest isiksuse kujunemisel ja väärkujunemisel, vajaksime ehk üht referentsüsteemi, millesse fenomenoloogiliste, humanistlike, eksistentsialistlike jne. jne. teraapiate lõputust ilmast üha lisanduvaid uudiseid korraldada. Niisiis, inimest juhivad tema vajadused (mitte tung-vajadused, vaid eesmärk-vajadused). Humanistliku psühholoogia juhtkujuks võime lugeda Abraham Maslow’, kes on välja pakkunud huvitava idee - vajadused moodustavad hierarhia - ja hierarhia põhimõtte - 24
Subception – eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. Kogemuse sümboliseerimine. Kogemuse moonutamine. Kogemuse mittesümboliseerimine. Enamik inimesi on mittekongruentses situatsioonis, ehk näevad enda ümber asju mida näha tahavad, mitte mida tunnevad, kuna see, mida tunnevad on organismiline. Asendatakse ratsionaalse minaga. VII KLIENDIKESKNE PSÜHHOTERAAPIA: TINGIMUSED: Klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine). Klient on mittekongruentsuse seisundis. Ta ei saa aru mis temaga toimub. On hirm. Terapeut on kongurentne kliendiga. Asendub kliendi taustsüsteem, empaatilisus. Terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet. Terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist. Klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi.
annaabi.ee 
