TALLINNA ÜLIKOOL UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narr...
5. Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 6. Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Reaalsus on mitte materjaalne. 7. Fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia sai alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Kujundab reaalsuse sellisena, kuidas me seda näeme, piiritleb maailmakirjeldusega, mis on teadvusele otseselt haaratav. 8. Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, mis tähendab, et:eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan.
(Lester 1999; Randolph 2008: 53) Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise meetodidtest ning sellise meetodi usaldusväärusest. 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Fenomenoloogia on üldmõiste, mis hõlmab endas nii filosoofilist liikumist kui ka erinevate teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938) fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid (Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus" (Tammo 2008). Husserli arvates olid teadused eemaldunud konkreetsest kogemusest ning loonud enneaegselt
1. lahtiütlemist, hoidumist (epoche) ütlustest, milledes "lihtsalt", st refleksioonita, midagi väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu
2 spordivahendiga jne). See tähendab, et endale teadvustamatult suudab inimene sujuvalt ja hõlpsalt maailmas toime tulla (olgu siis tegu nt jalutamise, jalgrattasõidu või millegi haaramisega). See väljendab ühtsust subjekti (antud juhul inimene) ja objekti vahel. Selle vaate kohaselt ähvardab haigus inimest tervikuna (mitte üksnes üht osa („keha“) temast). Merleau-Ponty vaade tuleb tema fenomenoloogilisest käsitlusest, kus ei lahutata üksteisest subjekti ja objekti ning kus püüeldakse eheda kogemuse poole. Selles valguses on ihu ja hinge (ning maailma) üksteisest eristamine kunstlik. Kriitika: Esineb nt olukordi (tänu raskele haigusele või puudele), kus me ei tunne ühtsust oma ihuga, vaid kogeme ihu takistusena oma sihtide saavutamisel. Viimane lähenemine on tervishoiufilosoofias üsna populaarne ja meelepärane lähenemine neile, kes kasutavad holistlikku lähenemist
Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist entiteedile, millel seda omadust olla ei saa. Näiteks tehakse kategooriaviga lausetes 'See mälestus on täpiline' ja 'Caesar on algarv' Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Michel Foucault arusaam filosoofiast. Michel Foucault (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse
Keelemängud osaliselt kattuvad. Perekondlike sarnasuste mõiste läbiv sarnasus,, terve süsteemi või struktuuri sarnasus. FENOMENOLOOGIA ALUSED EDMUND HUSSERL. Fenoloogi suund ja anlüütiline meetod filosoofias. Analüütiliste filosoofide jaoks ei ole nende eelkäijate tööd vastuvõetavad. Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada
orjanduslik Vana- Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Fenomenoloogi alused Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17 seletusviisidest ja analüüsida eelarvamuste vabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Husserl'i eesmärgiks oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus". Filosoof peab kirjeldama oma intuitsiooni, avama verbaalsete mõtete intuitiivse sisu, mis on
vormides täiel selgusel, kuid see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimesevahelise vaba suhtlemise käigus. Ning kui meil modernsusega on seni tekkinud probleeme, siis tuleb see sellest, et see kommunikatsiooni ruum, kus inimesed suhtlevad, et selles on hälbeid ja takistusi, vigu mis takistavad kommunikatiivsel ratsionaalsusel toimimist. Võitlus nö vabaduse eest on võitlus vaba kommunikatsiooni eest. Habermas on fenomenoloogilisest filosoofiast ülevõtnud termini ,,elamismaailm" · Elamismaailm vahetu elukeskkond, mis konstrueerib inimestevahelistes suhetes. Kui fenomenoloogid näevad elamismaailmas selles, mida subjekt ise endale konstrueerib tegelikkusega suheldes. Habermani teoorias on elamismaailm mõiste natuke täpsustatud see on see vahetu elukeskkonda, mis konstrueerib inimestevahelistes vabades suhtes, milles nad saavad kõik subjektidena
Nii nagu paljud Vana Testamendi raamatud sisaldavad prohvetite ehk nägijate kogemusi, nii on erinevad inimkogemused läbi kogu ajaloo ja üle terve maailma Jungi jaoks oluline inspiratsiooni ning ka teoloogilis-metafüüsikaliste mõttearenduste allikas. 53 3.5. Jung ja kristlik teoloogia 3.5.1. Psühholoogia ja teoloogia Psühholoogia on piiratud oma võimalustes anda hinnanguid usulistele nähtustele, sest kirjeldab seda üksnes fenomenoloogilisest seisukohast. ,,See vaatenurk ei jäta kõrvale usu, veendumuse või kindlate kogemuste olemasolu ega ka vaidlusta nende võimalikku tõelevastavust. Kui suur ka oleks nende asjade tähtsus üksikisiku või kollektiivse elu jaoks, psühholoogial puuduvad täielikult vahendid tõestamaks nende paikapidavust teaduslikus mõttes. Selle üle võib teadusliku poole pealt vaadates avaldada kahetsust, kuid see ei võimalda üle omaenese varju hüpata." (JUNG 1986:86)
annaabi.ee 
