"eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3. Eksistentsialism ei kasuta inimese kirjeldamisel asju mudelina. Asja me mõistame, kui teatud omadustega substantsi ja sellel on kindel olemus. Inimesel seda ei ole. Inimene peab esmalt ennast alles selleks tegema, kes ta on. Inimest ei saa selletõttu asjadele omaste kategooriatega haarata ja sellele vastavalt interpreteerida. 4. Meetodist lähtudes on eksistentsialistid rohkem või vähem fenomenoloogid. Nad on huvitatud oleva vahetust haaramisest. Ja siiski on nende lähtepunkt ja eesmärk Husserl'i omast kaugel. Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on
Inimene saab selleks, kelleks ühiskond teda vormib-inimese enese kaasabil. Isiksuse loomine algab eelteadvustikus perioodis ja jätkub kasvatuse ning enesekasvatuse toimel läbi elu. Oleme ühiskondlike suhete, liikvel olevate ideede, hinnangute, rollide, mallide, eelarvamuste jne, kombinatsioon. Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis on ajendatud tõeotsingutest ning huvist, kuidas maailm end inimesesse ehitab, seega huvist inimese tunnetusliku poole vastu. Fenomenoloogid on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas.
Jakob von Uexküll - põhiline termin oli Umwelt (kui eluilm), maailm on objektiivne, see on aga subjektiivne. Selle all mõistetakse seda, kuidas mingi organism näeb v tunnetab maailma, mille alusel on koera v mesilase maailm inimese omast, kuna nad on erinevalt üles ehitatud. Kasutatakse ka inimese terminoloogiat ka paljude loomade puhul. Hakkas nende probleemide vastu huvi tundma Keha kui õpik(body as learned) - ettekujutus sellest, kuidas keha maailmas hakkama saab, paljud fenomenoloogid väidavad, et tegemist on keha subjektiga (body subject) Eelteadvuslik intelligentsus - võime igapäevase eluga toime tulla, ilma, et me seda endale pruugiks tunnistada (koolitulek, tööleminek, pesemine hommikul) - teeme eseda automaatselt, ilma sellele palju mõtlemata. Alles siis kui on vaja toime tulla uues olukorras või kohas muutub meie keha OBJEKTIKS.Motoorne tegevus võib sel juhul petta
Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga Tundmaõppimise viisid: · Deduktsioon Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon Alustab empiirilisest, andmekogumisest, analüüsist, selle töö käigus tekivad uued teooriad. Genereerime hüpoteese, teooriaid, uut teadmist. Fenomenoloogid kritiseerisid positiviste, et need ei uuri fenomene, vaid oma kontseptsioone. · Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) Teooria mõjutab ka empiiriat. · Abduktsioon (C. S. Peirce) ,,Mõtte loominguline hüpe", mille käigus uurija äkki saab aru, kuidas üksiku sündmuse või juhtumi kaudu võib seletada nähtust laiemalt. Olukord, kui esmaste andmete analüüsi (induktsiooni) käigus tekib oletus/hüpotees,
· 2) kunstiteostes ja vooludes · Palju spetsiifilisi arusaamu ilust (nt esteistide, sürrealistide, kubistide, juugendstiili- kunstnike vastandlikud positsioonid), kuid ühine on kõigile traditsioonilise ilu- ja kunsti eitus · Au sisse tõsteti masinate/tööstuse ilu, kits, maitselageud, nonsense · Tähelepanu suunati materjalile · 3) filosoofias eksentsialistis ühendasid ilu, tõe ja kunsti mõidtes; fenomenoloogid- hermeneudid vaatlesid ilu ja kunsti koos; aalüütilised filosoofis tegelesid mõistega ,,ilu" keelekriitiliselt UUSAEG EUROOPAS 20. Sajandi teine pool · Iluteooria küll kujunes välja ja eraldus (ilusa, harmoonilise jne) kunsti teooriast, kuid sattus kohe kriisi nii kunstnikud kui filosoofid hakkasid üha rohkem huvi tundma inetuse fenomeni vastu · Nt Baudelaire looming. · Vt slaide edasi... Benedetto Croce (1866-1952)
tuleb see sellest, et see kommunikatsiooni ruum, kus inimesed suhtlevad, et selles on hälbeid ja takistusi, vigu mis takistavad kommunikatiivsel ratsionaalsusel toimimist. Võitlus nö vabaduse eest on võitlus vaba kommunikatsiooni eest. Habermas on fenomenoloogilisest filosoofiast ülevõtnud termini ,,elamismaailm" · Elamismaailm vahetu elukeskkond, mis konstrueerib inimestevahelistes suhetes. Kui fenomenoloogid näevad elamismaailmas selles, mida subjekt ise endale konstrueerib tegelikkusega suheldes. Habermani teoorias on elamismaailm mõiste natuke täpsustatud see on see vahetu elukeskkonda, mis konstrueerib inimestevahelistes vabades suhtes, milles nad saavad kõik subjektidena osaleda ja üksteise jaoks seda elamismaailma luua. See on see maailm, milles kommunikatiivne ratsionaalsus tõepoolest võidule pääseda. Selle vastandub
annaabi.ee 
