millessegi suhtuda, kuid siiski tuleks seejuures rõhutada seda, et alati ei saa kõike ette näha ja eksimine on inimlik ning just enda ja teiste vigadest õpitaksegi. Just nii on edaspidi võimalik olla kõige parem versioon endast. Kindlasti rõhutaksin mina oma õpilastele ka seda, et vahel tuleb olla isekas ning mitte võtta arvesse teiste arvamust või lähtuda ainult nii-öelda ettekirjutatud ühiskonnanormidest. Just erinevus on see, mis igat inimest rikastab ning muudab fenomenaalseks. Võib-olla on just see eristumine hallist mallist, mis paneb inimesel rattad all käima ja viib elus edasi. Mina tahan õpetajana andma oma õpilastele kõik võimalikud eeldused selleks, et nad oleksid võimelised oma edaspidises ise elus langetama otsuseid, tulema toime erinevate situatsioonidega, võtma seisukohti lähtuvalt enda vaatepunktist ning vajamineval määral võttes arvesse ennast ümbritsevat.
Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada. Need pikad rännakud said talle kahjuks ka saatuslikuks, kuna teist korda kodust Tartusse naastes põdes ta tuberkuloosi, millesse ka suri. Tema usk eestlastesse innustas tulevasi kirjanike eesti mütoloogiat ja traditsioone uurima ning neid kirja panema. Petersoni eestikeelsed kirjutised aitasid muuta välismaalaste siinset
me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, “asi iseeneses”, kuid me ei saa selle kohta midagi väita. Selle tulemusena tekib “asi meie jaoks”. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid – maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Tunnetuse maailma nimetab Kant fenomenaalseks. Transtsendentne maailm ehk noumenaalne – on olemas, aga seda ei saa kogeda. Uskus, et inimestel on vaba tahe. Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“
tulemusena tekib "asi meie jaoks". Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse
Ta on äärmiselt sarmikas, võluv, enesekindel, stiilne ja kena noormees. Augustus on samuti väga tark, intelligentne, hea huumorimeelega, ta on oma veendumustes kindel ning ta teab, mida ta väärt on. Augustus on väga ettevaatlik ning just nagu Hazel ei taha ta näidata oma tundeid, sest kardab haiget teha oma lähedastele. Augustus teeb kõik selleks, et temast jääks maailmasse ,,jälg". Ta ei taha olla tühine olevus, kelle elu oleks võib olla kujunenud fenomenaalseks, kuid nüüd pole tal oma vähi tõttu lihtsalt aega. Augustuse sisemine soov on elada tähendusrikas elu. Nagu ka Hazel ei ole Augustus langenud oma kasvaja pärast depressiooni, ta suudab rääkida naljatlevalt teemadel, mis teistele inimestele oleksid ebamugavad. Augustus on äärmiselt iseseisev ning samuti ka iseteadlik ning nad on Hazeliga väga sarnased. Sisukokkuvõte: Teose peategelaseks on Hazel Grace, 16-aastane kilpnäärmevähki põdev neiu. Vähk on
tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada.Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on ,,transtsendentne" see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, see tähendab tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata
midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" – see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse
aega. Ruum ja aeg on tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" – see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st. tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse
„dripping“-tehnikas tehtud maal, mille pinnalt võib leida lisaks suitsukonidele ka kilde, sente, tikke, nööpe ja ühe võtme. Kirjanik Werner Haftmann leidis, et maal on kui seismograaf, millesse on salvestunud kunstniku energiad, meeleolu ja olek. „Autumn Rhythm: Number 30“ oli Pollocki 1950. aasta isikunäituse üks enim tähelepanu pälvinud teos. Maali peeti fenomenaalseks oma kontrollitud, kuid ometi juhusliku kompositsiooni tõttu, millel on kunstikriitiku Rothko sõnul sealjuures joovastavalt rahustav mõju. 7. Yves Klein Yves Klein (1928-1963) oli Prantsusmaa kunstnik, kes esindas prantsuse popkunsti liikumist Nouveau realisme, mille alusepanijaks oli kunstikriitik Pierre
annaabi.ee 
