Clemastinum(Tavegyl tbl). Hakkavad toimima kiiresti, 15-30 min jooksul. Õhtul I. Põlvkonna vahendid(unisus), päeval II. Põlvkonna vahendid Kõrvaltoimed: unisus ja lihaslõdvestus, suukuivus, nägemise ähmastumine, urineerimisraskused, ärevustunne. 28. Bronhiidihaige – milline on sümptomaatika ja millised toimeained leevendavad sümptomaatikat? Kuiv ärritav köha, vähese rögaeritusega. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka nohu, kurguvalu, febriilne või subfebriilne palavik ning üldine halb enesetunne. Ravi: mukolüütikumid. 29. Kroonilist bronhiiti põdev haige, kellel on vaja sitke veniva röga eritust suurendada? Köha ja rögaeritus, ent röga muutub limajas mädaseks ning röga eritumine on pidev ja rohke. Röga eritumisega võivad kaasneda suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Ravi: rögalahtisti(ACC 7p), auruihnallatsioon, antibakteriaalne ravi vajadusel(Amoksütsilliin) 30
kontrollimisest väga põhjalikult? See tundub olevat kerge ülesanne, on ta haiglates haiglarutiini osana küllaltki aeganõudev protseduur ning on olemas ka erinevatel uurimustel põhinevaid eriarvamusi selle suhtes, kuidas on kehatemperatuuri kõige parem ja lihtsam mõõta. (Roper jt 1999: 259). Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel inimestel on subnormaalne temperaatur ja väikestel lastel 37,2 °C. (Obuhovets jt 2005: 350). Kehatemperatuuri reeglid: temperatuuri mõõdetakse 2 korda päevas: hommikul (07:00 - 08:00) ja õhtul (17:00 - 18:00)
järgneb ülemiste taga. Kaasneda võivad inhalatsioon hingamisteede põletikule. ka nn. külmetuse (leevendavad kõri sümptomid: nohu, ja hingetoru kurguvalu, febriilne või ärritust ning subfebriilne palavik vedeldavad röga) ning üldine halb •Jooma soojasid enesetunne: jõuetus, joke nõrkus, väsimus, •Antibiootikumide
järgneb ülemiste taga. Kaasneda võivad inhalatsioon hingamisteede põletikule. ka nn. külmetuse (leevendavad kõri sümptomid: nohu, ja hingetoru kurguvalu, febriilne või ärritust ning subfebriilne palavik vedeldavad röga) ning üldine halb ·Jooma soojasid enesetunne: jõuetus, joke nõrkus, väsimus, ·Antibiootikumide
võimalik gaasi vahetus. (Herold 1999: 301). Seega põhilised emfüseemi patoloogia arenemise teed, on proteaas-antiproteaas, oksüdant- antioksüdant tasakaalu häirumine ja õhuväljumise takistus seoses põletikulise bronhide ava ahenemisega ning alveoolide sisene rõhku tõusega ja järgneva rebenemisega . Mati Maasika emfüseem on tõenäoliselt arenenud kroonilise bronhiidi tõttu, mis omakorda esile kutsutud pneumooniaga. Seda tõendavad produktiivne köha kollakas-roheline rögaga ja febriilne temperatuur, mis viitab põletikulise protsessile. 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Kuna esineb emfüseem, siis väheneb gasi vahetuseks vajalik pind. Antud patsiendi SpO2 on 88%, mis signaliseerib ka kudede hüpoksiast ehk ebapiisava O2 varustusega. Seega reageerib organism suurenedes hingamis sagedust ja suurenedes südametööd (Siebenmann 2015). Teisiti öeldes kävituvad kompensatoorsed mehanismid
ja soojuse kadu organismist. Seega on oluline tagada vastsündinule selline keskkonnatemperatuur, kus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu oleksid tasakaalus võimalikult madala energiakulu juures. Seda nimetatakse termoneutraalseks keskkonnaks. (Tunell 1998, Chatson 2004, Lassauer ja Clayden 2007) Febris - palavik ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Nienstedt 2005). Febriilne kehatemperatuur — palavikuline (Valdes ja Veski 1982). Kehatemperatuur aksillaarselt mõõdetuna 38,5 °C ja üle selle (Uibo jt 2010). 1 Subfebriilne kehatemperatuur — kergpalavikuline kehatemperatuur (Valdes ja Veski 1982). Aksillaarselt mõõdetuna alla 38,5 °C (Uibo jt 2010). Hüpertermia — liigsooju(mu)s, ülekuumenemus (Valdes ja Veski 1982). Ealisest normist kõrgem kehatemperatuur
Olulisim surmapõhjus 1-5-aastastel paljudes maades. Immuunkompromiteeritud ja alatoidetud ei pruugi tervistuda, võivad surra. Üks nakkavamaid haigusi: 85% vastuvõtlikest nakatuvad. Infitseeritu on nakkav enne kliiniliste sümptomite ilmnemist. Inimestel ainult üks serotüüp. Riskigrupp: vaktsineerimata, immuunkompromiteeritud. Üleüldiselt levinud, endeemiliselt rohkem sügisest kevadeni, võimalik, et rahvarohkete siseruumide tõttu. Haigused. • Leetrid – tõsine febriilne haigus, inkubatsioon 7-13 päeva, siis CCC ja P (cough, coryza, conjunctivitis ja photophobia). 2 päeva pärast haiguse teket põses Kopliki laigud (või konjunktiivil, tupes), sellest 12-24 tunni pärast lööve, mis algab kõrvade alt ja levib üle keha 1-2 päevaga. Palavik kõrgeim lööbe tekkimise päeval. • Pneumoonia – tõsine leetrite komplikatsioon, 60% surmadest tema pärast. Bakteriaalne superinfektsioon sage. • Entsefaliit – kardetuim tüsistus.